Skandinaavia suurim piimatööstus kaotas logistikast paberi

Valio aastakäive on 2 miljardit eurot. Kontsernil on 15 tööstust Soomes, 2 Eestis ja 1 Venemaal. Soome 9000 piimafarmi teenindab 400 veoautot, mis varustatigi uue tehnilise lahendusega, tutvustas Tieto arendusjuht Heiti Mering Pärnu Tarneahelakonverentsil. Lahendust väljatöötades ei eeldatud, et Valio peab ostma uued autod. Olemasolevate autode tehnoloogiat täiendati ja saavutati tulemus. Kasutati juba Tieto olemasolevaid teenuseid ja rajati pilveteenusel põhinev lahendus Valiole. „Võeti hulk riistvara ja kontrollereid, millega varustati autod. Sõidukitesse ehitati internet – sisuliselt viidi autod reaalajas pilve,“ selgitas Mering.

Autojuhile loodi võimalikult lihtne ja arusaadav näidikutega töölaud. Seal on võimalikult palju automatiseeritud infot, mida kuvatakse reaalajas. Mering kirjeldas, et töölaual on näha näiteks info, mis on autojuhi päeva ülesanne, milline on läbisõidetud tee, kui palju oli planeeritud piima peale võtta ja kui palju on võetud tegelikult. Samuti on võimalik kaardilt valida marsruuti. Lisaks suhtleb lahendus Soome maanteeameti süsteemiga, mis jälgib liikluskoormust. Vastavalt sellele infole teeb süsteem arvutused ja kui selgub, et auto ei jõua kokkulepitud ajal farmeri juurde, siis saadab ise selle kohta farmeri mobiiltelefonile teate. Kannatamatult ootav farmer saab teate, kui palju auto hilineb ja keegi ei pea selle info edastamiseks tegema lisatööd, rääkis Mering.

Auto on ühenduses ka tootjaga. Tootja näeb, kui kaugel on auto, mis peaks temani jõudma, ja millise kvaliteediga piim on tulemas. See võimaldab tootjal juba reaalajas planeerida kõiki tarneahelaga seotud töid ja keegi ei pea lihtsalt ootama.

Uue lahenduse suuremaid võite oli vabanemine paberist. „Arvestades valdkonda, oli see väga suur samm,“ nentis Mering. Tema sõnul tahavad põllumehed reeglina saada paberit, sest see annab kindlust, et müüdud piima eest ka raha saadakse. Ka autojuhid on paberiga harjunud.

Suur muutus oli ka reaalajas andmetöötluse ühendamine Valio infosüsteemiga. Tarneahela automatiseeritud protsessi haldusest muutus töö efektiivsemaks. „Kõige tähtsam oli, et elu muutus selgemaks ja lihtsamaks ja tegelikult väga lihtsa lahendusega,“ võttis Mering kokku.

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja