Kui palju teab Eesti juht tarneahelate juhtimisest?

Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG juht Peep Tomingas ütleb, et teadmised Tarneahelate juhtimisest on ettevõtete vahel Eestis ebaühtlaselt jaotunud. Samas on just tarneahelad need kohad, kus iga säästetud euro otse kasumireale jõuab.

Millised on tänased Eesti ettevõtete tarneahelate juhtimist puudutavad probleemid, mis vajaksid tähelepanu?

Tarneahela juhtimine on keeruline ja kompleksne teadus. See hõlmab nii hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevusi kui ka kõiki logistika juhtimistegevusi. See on integreeriv funktsioon, mille ülesandeks on ärifunktsioonide ja -protsesside ühendamine ettevõtte siseselt ja ettevõtete vaheliselt kvaliteetselt toimivaks ärimudeliks. See hõlmab logistika juhtimis- ja tootmistegevusi ning on suunatud protsesside ja tegevuste kooskõlastamisele turunduse, müügi, tootearenduse, finantsjuhtimise ja infotehnoloogiatega. Täna on Eesti probleem see, et teadmised tarneahela juhtimisest on ettevõtete vahel ebaühtlaselt jaotunud. 

Need teadmised on aga kõrgel tasemel rahvusvaheliste korporatsioonide Eesti esindustes. Ja need teadmised on tulnud Eestisse peamiselt just nende korporatsioonide kaudu. Samas ei ole tarneahelate juhtimise teadus jõudnud paljudesse Eesti taustaga ettevõtetesse. Räägitakse legende, et Eesti professionaalne ostu- ja tarneahelate juhtimine sai alguse pärast seda, kui Elcoteq siia tuli.

Intervjuud Peep Tomingaga loe Äripäeva tööstusuudiste teemaveebist.