Valitsus kinnitas majandus- ja taristuministri ettepanekud Euroopa Liidu raha kasutamise muutmiseks transporditaristu investeeringutes.
Muudatused on seotud Euroopa Liidu 2007 – 2013 aastaks ettenähtud vahendite kasutamise lõpptähtaja saabumisega, mistõttu on nüüd võimalik mõnede projektide ülejääki kasutada teiste taristuinvesteeringute juures, kus rahavajadus suurem. „Soovime võimalikult hästi ja eesmärgipäraselt kasutada Euroopa Liidu poolt eraldatud Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengufondi vahendeid olulisemate transpordisektori projektide elluviimiseks. Paljud projektid on jõudnud faasi, kus lõplik rahavajadus on saanud paika ning kus tegelikud kulud prognoositust väiksemad. Sealt on võimalik suunata vahendeid ümber teiste projektide täiendavaks rahastamiseks. Transpordivaldkonnas suuname raha neisse projektidesse kus vajadus suurem, nagu näiteks Kihnu ja Vormsi liini praamidele ning Eesti Raudtee kontaktvõrkude rekonstrueerimisse, “ märkis majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava muutmise tulemusena suunatakse täiendavad Euroopa Regionaalarengufondi vahendid summas ca 1,7 miljonit eurot näiteks Kihnu ja Vormsi liinidel sõitvate „Kihnu Virve“ ja „Ormsö“ laevade eest tasumiseks ning ca 800 000 euro Ühtekuuluvusfondi vahenditega toetatakse täiendavalt Eesti Raudtee projekti, mille eesmärk oli rekonstrueerida Tallinna läänesuunalist elektrirongide kasutatavat kontaktvõrku ja alajaamu.
Lisaks kinnitas valitsus majandusministri ettepaneku suunata täiendavalt Ühtekuuluvusfondi väiksemaid summasid Tallinna ringtee rekonstrueerimise, Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu ja väikesadamate renoveerimise kulude katteks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Transpordiinvesteeringute kava Ühtekuuluvusfondi kaudu toetatavate projektide nimekiri on koostatud mahus ligi 640 miljonit eurot, millest struktuuritoetus on ca 525 miljonit eurot.
Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja
Seotud lood
Seoses aastateks 2007–2013 ette nähtud Euroopa Liidu vahendite kasutamise lõpptähtaja saabumisega selgus, et osa raha jäi üle ning see jagatakse ümber, teatas majandusministeerium.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.