Valitsus uuris automaksu võimalusi

Riigikantselei tellimusel valminud Ernst & Youngi uuringuga taheti välja selgitada, millised oleksid Eestis võimalikud maanteetranspordi maksustamise lahendused, mis ei halvendaks ebamõistlikult riigi konkurentsivõimet elu- ja ettevõtluskeskkonnana ning oleksid majanduslikult ja tehnoloogiliselt otstarbekad.

Euroopa Liidu transpordipoliitika näeb tulevikus ette ühtlustada liikmesriikides autotranspordi maksustamise kord. Eesti on Soome kõrval ainuke EL liikmesriik, kus pole raskeveokitele kehtestatud EL direktiivi kohast teede kasutamise tasu.

Kümne välisriigi kogemusele tuginedes vaadeldi kolme alternatiivset lahendust: sõiduautode aastamaks, raskeveokite ajapõhine teekasutustasu ja raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu. Leiti, et sõiduautode maksustamine võimaldaks küll suurimat maksutulu, kuid piiraks uuringu tegijate hinnangul maal elavate inimeste liikumisvõimalusi. Sellise maksu kehtestamine eeldaks kompenseerivate meetmete rakendamist.

"Sõiduautode maksustamist me isegi ei kaalu, kuna sellist ülesannet ei ole valitsus pannud ja sellist ülesannet või eesmärki ei sisalda ka koalitsioonikokkulepe. See on välistatud," kinnitas majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ERRile.

Raskeveokite ajapõhise või läbisõidupõhise teekasutustasu rakendamise korral soovitatakse aga eelistada ajapõhist maksustamist, mida kohaldataks ka Eesti teedevõrku kasutavatele välisvedajatele.

Sõiduautode aastamaks oleks analüüsitud alternatiividest kõige kiirema tasuvusajaga. Kui aastamaks oleks näiteks 177 eurot, tooks see riigikassasse 53 miljonit eurot aastas.

Eestis on transpordimaksudest kasutusel vaid kütuseaktsiis ja kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslik registripõhine raskeveokimaks.

Autor: Äripaev