Kui endine keskkriminaalpolitsei juht Eerik Heldna kuus aastat tagasi septembris kaitsepolitsei asejuhiks asus, ei olnud riigifirmade järelevalve veel kapo pädevuses.
Valitsus suurendas kapo volitusi alles kaks aastat hiljem ehk septembris 2011. Seni riigiasutuste ning Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Pärnu omavalitsuste korruptsioonikuritegusid uurinud kaitsepolitsei sai toona õiguse teha sama ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega ja riigi asutatud ettevõtetes. Eelkõige puudutab see nende ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete tegevust.
See tähendab, et kapo luubi alla sattusid kõik riigi osalusega firmad, sealhulgas suured ja mõjukad nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Eesti Loto, Estonian Air, KredEx, RKAS jt
Just korruptsioonikuritegude avastamise eest vastutav Heldna rääkis toona intervjuus Eesti Päevalehele, et kõige rohkem huvitavad julgeolekuteenistust hanked ja euroraha jagamine. FBI Akadeemiaski teadmisi täiendanud Heldna jagab USA kolleegide arvamust, et korruptsioon pole kuritegu, vaid julgeolekuoht. „Mida kõrgemal tasemel korruptsioonijuhtum, seda suurem on oht, et ta hakkab mõjutama muid asju ka,” tõdes Heldna samas intervjuus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele