Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 31. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli käive 10 protsenti madalam, puhaskasum seevastu kolm protsenti suurem, teatas ettevõte.

Tallinna Sadama finantsjuhi Marko Raidi sõnul tulenes tulude vähenemine kahest asjaolust – traditsioonilisest sadamategevusest kaubamahu languse tõttu ning jäämurdja Botnica tulude vähenemisest jäämurdehooaja välisel ajal.

Ettevõtte tegevuskulud vähenesid aastaga kaks protsenti, ulatudes 25,9 miljoni euroni.

Tänavu esimesel poolaastal kasvasid mullusega võrreldes nii veerem-, sega- kui ka puistlast, ent nende kasvu koondmõju jäi oluliselt alla suurima kaubagrupi ehk vedellasti mahu languse mõjule.

Kokku alanes Tallinna Sadama sadamaid läbinud kaubamaht esimesel poolaastal 21 protsenti 12,1 miljoni tonnini.

“Vedellasti mahu langus tulenes eelkõige nafta hinna langusest maailmaturul, mistõttu vedellasti operaatorite mahutipark oli aasta esimeses pooles varasemast oluliselt suuremal määral kasutusel kauba pikaajaliseks hoiustamiseks ja see omakorda vähendas operaatorite läbilaskevõimet,” kirjeldas Raid.

Reisijate arv püsis esimesel poolaastal mullu sama perioodi tasemel, ulatudes 4,4 miljoni reisijani.

Pärast jäämurdehooaja lõppu tänavu aprillis jätkati jäämurdjal Botnica plaanipärase remondi ja ettevalmistustega aluse prahtimiseks avameretöödele, kuid täiendavat prahitulu esimesel poolaastal ei teenitud. “Selle põhjuseks on asjaolu, et EL-i ja USA poolt Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest ja neist tulenevatest äritegemise piirangutest lähtuvalt öeldi 2014. aasta lõpus Botnica pikaajaline prahileping ennetähtaegselt üles,” selgitas Raid. “Lepingu lõpetamisest saadud leppetrahv kattis osaliselt saamata jäänud tulu ning kajastub muu tuluna.”

Raidi sõnul jätkub hetkel töö Botnicale prahilepingu leidmiseks käimasolevaks suveks-sügiseks. “Kuna aga naftafirmade tellimused on naftahinna ootamatu languse tõttu oluliselt vähenenud, siis on ka nõudlus avameretöid teostavate laevade järele tänavu oluliselt vähenenud ning konkurents tihe ja prahihinnad tavapärasest madalamad,” märkis Raid.

Tänavu esimese kuue kuuga külastas Tallinna Sadama sadamaid kokku 3469 laeva, neist 875 olid kauba- ja 2594 reisilaevad.

AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks. Sajaprotsendiliselt Eesti riigile kuuluv AS Tallinna Sadam koosneb viiest sadamast: Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam.