City Motorsi Renault' tarbesõidukite müügikonsultandi Jüri-Bruno Asari sõnul on trendiks, et autopargi eri mudelid vahetatakse välja ühe margi vastu. Kaubiku valikul on hoolduskulu tema sõnul väga oluline aspekt, tähelepanuta ei saa jätta ka hooldusintervalli.
Populaarne on lisada hoolduskulud liisingumaksesse. Jälgitakse finantseerimistingimusi, ülalpidamiskulu ja võimalust mugavalt autoparki vahetada-uuendada. Eelistatud on liisingud, mis suudavad pakkuda madalamat intressimäära ja olla vara vahetamisel kiired ja paindlikud.
Tarbesõidukite valikul hinnatakse Asari sõnul väikest kütusekulu, ketiülekandega mootorit, moodsat kabiini ja kaubaruumi suurust. Kaubiku valikul sõltub palju sellest, milleks seda kasutatakse, inimeste veoks saab taha ehitada kuni seitse istekohta.
ASi Kalev büroojuhi Kaire Kattai sõnul kasutab ettevõte kaubavedudel sisseostetud teenust. “See on majanduslikult kõige mõistlikum, samuti paindlikum ja mugavam.”
Kalevi enda autopargis on vaid üks väikekaubik – Toyota Proace, mis on haldusosakonna töötajate käsutuses tehase¬ haldamisega seotud väiksemate vahendite ja materjalide veoks. Kaubiku puhul olid tähtsamateks valikukriteeriumideks turvalisus, kauba¬ruumi maht, kaubiku mugavus ning hinna-kvaliteedi suhe.
Turvafirmal G4S on 160 kaubikut, ettevõtte haldusosakonna juhataja Andres Pastaruse sõnul lähtuti kaubikute valikul nende kasutusotstarbest. “Kindlasti jälgime, kui suur on kogu kulu kasutusperioodi jooksul. Vajalikud sõidukid soetame hanke korras,” rääkis Pastarus. Eritellimusel sisustus valmistatakse enamjaolt Eestis. Rahaveosõidukite sisustus tuleb Rootsist.
Oluline on kaubiku kasutuskulu tervikuna – liising, kindlustus, hooldus, kütus, remont – ning kulude prognoositavus. “Kuna kaubikutel on kehtiv tehasegarantii, siis kaubikute kasutusega seotud fikseeritud kuludele lisanduvad raskesti prognoositavad kulud, näiteks remont, on minimaalsed,” lisas Pastarus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.