Kuidas luuakse edukaid tarneahelaid?

Maailma parim tarneahel on tema sõnul selline, kus otsuseid tehakse lõpptarbija huvidest lähtudes ning optimeerides kõigi tarneahela lülide tööd, et pakkumine vastaks nõudlusele. Tarneahela juhtimise eesmärk on ühelt poolt maksimeerida toodete-teenuste müüki lõpptarbijale, teiselt poolt minimeerida kulud üle kõikide tarneahela lülide. Hammer märkis, et need kaks poolt on omavahel seotud: minimaalsete kuludega tarneahel tähendab ka optimaalset hinda, mis omakorda soodustab läbimüüki.

Võtmesõna koostööTarneahelate optimeerimise võtmesõnaks on koostöö ettevõtete vahel.  „See kõlab lihtsalt, aga on tegelikult keeruline. Ei saa rääkida koostööst, kui oma hankijatega vastanduda ning püüda välja kaubelda parimad tingimused, arvestamata, kuidas need mõjuvad hankija pikaajalisele majanduslikule võimekusele. Esmapilgul väga heana tunduvad tingimused ühele lülile, näiteks hinna ja makseperioodi osas, võivad teisele lülile tuua kaasa raskusi. See omakorda võib väljenduda kvaliteedi languses, tarnete viibimises ja lõpptarbija rahulolematuses,“ tõi Hammer näite.

Koostöö aluseks tarneahelas on pidev infovahetus:  varude, nõudluse, prognooside ja probleemide kohta. Selle info põhjal saab teha otsuseid, mis arvestavad ka teiste lülide huvidega. Hammeri sõnul eeldab infovahetus avatust ja usaldust teiste lülide vastu, kui seda pole, ei tasu ka edule loota.

Sõlmpunkt on infoliikumineKommunikatsiooni olulisust tarneahelate optimeerimisel rõhutas ka Rimi Eesti Food AS tarneahela juht Allar Kahju. „Kuivõrd hankija-jaeketi tarneahelad on väga keerulised ja mastaabid suured, on kõige olulisem valdkond eduka tarneahela koostöö osas info juhtimine. 2012. aastal alustasime hankijatele koguste prognooside saatmist. See aitas hankijal oma tarneahelas teha vajalikud toimingud, et toode oleks lõppkliendile kindlasti saadaval. Praegu on üks meie strateegilistest eesmärkidest hakata automatiseeritult jagama oma partneritele kõikide sortimenditoodete iganädalasi tellimuste prognoose, mis võimaldaks kogu ahela tarnekindlust veelgi parandada,“ kirjeldas Kahju.

Rimil on mitmete suurte tootjatega igakuine koosolek, kus vaadatakse üle eelneva kuu tarnekindlused ning arutatakse koos, kuidas oleks võimalik veelgi suurema kindlusega tagada toodete olemasolu lõppkliendile. „Samuti tegeleme paralleelselt koostöös kaupade liikumise logistika korraldamisel. Näiteks suundadel, kus kaubamahud on väiksemad, püüame leida hankijatega koos vedusid, mis võimaldaks meil auto pinda jagada ning saavutada seeläbi win-win olukord kogukuludes,“ lisas ta.

Uued tehnoloogiad olulisedLogistiliste protsesside parendamisel on tähtis roll uute tehnoloogiliste võimaluste järjepideval rakendamisel. Rimi võttis möödunud aastal kasutusele varustamise tarkvara, mis võimaldab  tellimisprotsesse automatiseerida ja seeläbi kaubatellimuse kvaliteeti tõsta. „Projekt on olnud edukas ning kliendiuuringud näitavad, et oleme seeläbi suutnud kaupade kättesaadavust oma klientidele parandada,“ rõõmustas Kahju. „Väiksemate tehniliste uuendustega tegeleme igapäevaselt: olgu selleks siis automaatne aluste virnastaja või uus tarkvarajupp kesklaos mahalaadimiste paremaks ja kiiremaks korraldamiseks. Üldine trend näitab, et tarneahelat on võimalik kõige rohkem optimeerida uute IT lahenduste toel, mis aitavad keerukate arvutuste ja modelleerimistega seal, kus inimene jääks suurte mastaapide tõttu hätta,“ lisas tarneahela juht.