Autor: Tanel Raig • 15. detsember 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuhu suunas liigub Eesti transport?

Transpordisektori arengusuundade diskussioonil leiti, et valitsusel peab aitama seada järgmise viie aasta prioriteedid, sest raskes turuolukorras peavad jätkuma riigi investeeringud logistika taristusse. Eriarvamusele jäädi, kas tulevik kasvatab põhja-lõunasuunalist kaubamahtu.

Eesti transpordisektori arengusuundi aastani 2030 arutati Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) 20. juubeli konverentsil. Konverentsil mängiti sektori arvamusliidritega diskussioonpaneelis läbi neli võimaliku tulevikustsenaariumit.

Uuringu koostas Eesti Tuleviku-uuringute instituut. Instituudi direktor Erik Terk ütles, et stsenaariumite koostamisel arvestati kahe põhilise välismõjuga. Esiteks ida-lääne suunaline kaubamaht – see kas tõmbub kokku või pigem laieneb. Teine arengustsenaariumite kujundaja on Rail Balticu käivitamine – raudteeprojekt areneb ja käivitub plaanipäraselt, projekti valmimine hakkab venima, kuigi lõpuks valmib ning kolmas versioon, et raudteeprojekt lähitulevikus peatatakse. Kokku oli vaatluse neli stsenaariumit.

Helesinine HUBKõige positiivsem tulevikuareng on „Helesinine HUB“. Selle järgi kasvavad kaubamahud nii ida-lääne kui ka põhja-lõuna suunal ning Rail Balticu projekt realiseerub venimiseta. See on ka ainus stsenaarium, kus sektori mõju SKP kasvule suureneb.

Euroopa Komisjoni endine transpordivolinik Siim Kallas ütlusel on helesinine stsenaarium üsna kaheldav. „Julgen väita, et väliskeskkond läheb aina halvemaks,“ ütles ta viidates süvenevatele pingetele, mis on tekkinud Venemaa käitumisest Ukrainas.

AS Transiidikeskus juht Erik Laidvee sõnul vaatavad nemad põhja-lõuna suunalist liiklust läbi Soome ekspordi ja peavad seda väga perspektiivseks.

Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul on Soome 45 miljoni tonnine aastane ekspordimaht päris suur. Kui sealt osagi läheb Rail Balticule, siis on see juba üsna oluline, leidis ta. Samas möönis ta, et ega muud peale Soome ekspordi Rail Balticule kaubamahtudest loota ei olegi. Pealegi on tema väitel kiirrongide vahel kaubaveo organiseerimine üsna keeruline.

Sillamäe Sadama ühe osaniku Tiit Vähi kinnitusel ei ole põhja-lõuna suunalist kaubavedu ajalooliselt kunagi olnud, mistõttu suhtub ta ka tulevikuperspektiivis põhja-lõunasuunalistesse kaubamahtudesse ettevaatlikult. „Kuid ma toetan Rail Balticut, eriti kui saame Kallase abiga 70-80% Euroopa Liidu finantseerimist,“ lisas ta, kuid möönis, et tasuvusarvestus paneb kukalt kratsima, kui prognoosime, et Tallinna ümbert tuleb ehk miljon tonni kaupa aastas ja Soomest ehk veel miljon tonni aasta juurde.

Helesinise HUBi stsenaariumit kokkuvõttes ütles Laidvee, et usub sellesse. Praegu on tema sõnul jäetud tahaplaanile ka võimalus, et Aasiast tulevad konteinerlaevad võiksid hakata otse meie sadamatesse sisenema. „Usun, et mitu mereliini hakkavad Aasiast otse tulema Tallinna. Meil on vastavad plaanid töös,“ kinnitas Laidvee.

Ettevaatliku mehe stsenaariumTeine stsenaarium on uuringus nimetatud „Ettevaatliku mehe stsenaariumiks“. Selle järgi on ida-läänesuunalised kaubamahud heitlikud ning põhja-lõunasuunalised mahud kasvavad aeglaselt. Rail Balticu projekt viibib – saatuslikuks saab meie võime milleski omavahel kokkuleppida.

Siim Kallase ütlusel on Rail Balticu projektile suurim oht, et kohalikud pealikud ei suuda teha vajalikke otsuseid. „Euroopa tasemel ei ole keegi kunagi vaidlustanud Rail Balticu tähtsust. Kõik fondid ja limiidid on selle projekti jaoks olemas,“ kinnitas ta. Tema sõnul ongi suurim risk, et kanalite avanemisel ei olda valmis. Kui pabereid ei suudeta õigeaegset esitada, leitakse Poolast, Ungarist, Bulgaariast ka muid projekte, mida oleks vaja toetada.

Stsenaariumi koostamisel arutati ka võimalust, et Eesti ei suuda kahte raudteed elus hoida – praegust taristut ja Rail Balticut. Raivo Vare ütlusel ei pea selle üle muretsema, kuna praeguses perspektiivis Eesti Raudteed selleks ajas enam üldse elus ei ole ja Rail Balticut peab vaatama eraldi projektina. Tema väitel on praeguses seisus Eesti Raudteel umbes 2-aastane puhver, millega suudetakse teenindada olemasolevaid kaubavooge ja reisijatevedu. „2017 enam ressursse ei ole ja jääb ainult Rail Balticu projekt,“ lausus ta. Ta ütles, et riiklikus suhtumises tuleb muuta põhimõtteid. Tuleb lõpetada reisijateveo ristsubsideerimine, mis on ka Euroopa Liidu põhimõtetega vastuolus, muidu praegust raudteed tulevikus enam ei ole.

Põhjala siiditee

Kolmanda stsenaarium on „Põhjala siiditee“. Selle järgi ida-läänesuunaline kaubavedu pidurdub, kuid kasvab põhja-lõunasuunaline kaubamaht. Vare hinnangul annaks sellele arengule tugeva kiirenduse raudteepraamide käikupanemine Soome ja Eesti vahel. Teemaga haakuks ka Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel. Vare arvates oleks aga tegemist maailma võimsaima tunneliga, mida meie regiooni potentsiaal ei suuda põhjendada. „Seega peavad meie ühendused olema seotud veeteedega,“ leidis Vare.

Raudteepraam peab tema väitel võimaldama liiklemist täisrongikoosseisuga. „Ilma raudteepraamita ei hakka raudtee väga tööle ja jäävad ikka ainult maanteeveod,“ selgitas Vare.

Tiit Vähi jäi endiselt seisukohale, et põhja-lõunasuunal väga palju kaupa ei ole. „Väide, et väävlidirektiiv pöörab maailma teistpidi, ei pea ka pika,“ kummutas ta arvamuse, et kallinevad laevaveod toovad kaubaveod merelt maismaale. Tema sõnul kallinevad laevaveod kardetud 30% asemel vaid 10%. Meretransport jääb endiselt kõige osavamaks transpordiliigiks, kinnitas ta.

Elu logistilises tupikus

Neljas stsenaarium nimetati „Elu logistilises tupikus“. Ida-lääne suunalistes suhetes olukord ei parane, samuti ei ole kasvu põhja-lõunasuunalistes kaubavedudes. Rail Balticu kulud lähevad esialgu hinnatust suuremaks ja projekt peatatakse. Logistikas jääme teenindama vaid oma eksporti ja importi.

Vähi sõnul on võimalik kaubavedusid elavdada ka juba enne ja ka ilma Rail Balticuta, näiteks raudteepraami abil. „Tehkem siis seda!“ kutsus ta üles.

Vare kinnitas, et äri kestab siiski edasi, kuigi oleks piiratud. „Ta ei ole enam nii atraktiivne ja sissetoov,“ lausus ta. Vare selgitas, et kõigi stsenaariumite puhul (va Helesinine HUB) on kindlad kaks vajadust: kui turg pigistab, on vaja leida uusi ärimudeleid ja riigi infrastruktuuri investeeringute osa peab kasvama, sest erasektor ei ole enam valmis infrastruktuuri riske võtma. „Riigi panus peab suurenema,“ leidis Vare. Tema sõnul ei ole logistikasektor praegu suutnud seda mõistmist riigi juhtpoliitikuteni viia ja ka ei paista seda mõistmist tulevat. „Praegu käib valimiskampaania, tuleks seda ära kasutada,“ lisas ta.

Vähi sõnul peab logistikasektoris ühinema selle nimel, et asjad ei juhtuks vaid asju juhitakse. Esimese asjana, et ei juhtuks Eesti Raudtee nõukogu esimehe ennustus, et Eesti raudtee kaob.

Laidvee ütlusel peab aitama otsustajatel (valitsusel) seada järgmise 5 aasta prioriteedid. „Investeeringuid tuleb edasi teha. See tuleb viia otsustajateni.“

Konverentsi modereerinud ELEA juhatuse liige ja ACE Logisticsi nõukogu esimees Karli Lambot ütles, et uue aasta alguseks analüüsib Tuleviku-uuringute instituut diskussioonis kõlanud seisukohad ning sõnastab lõplikud arengustsenaariumid, mida tutvustatakse ka otsustajatele, et aidata neil seada prioriteete logistikas.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077