Laev rääkis, et seni on hädaabikõne kõige aeganõudvam osa olnud just sündmuse asukoha kindlakstegemine, seda eriti maapiirkondades ja uuselamurajoonides. „Mobiiltelefonide positsioneerimisel näeme nüüd helistaja asukohta kaardil mastipiirkonna täpsusega, lauatelefonilt tehtavate kõnede puhul leitakse helistaja hoone täpsusega. Lisaks aitab digikaart telefoni positsioneerimisega saadud asukohta lähedalasuvate objektide otsingu kaudu täpsustada,“ selgitas Laev.
„Peale sündmuskoha määramist näitab kaart reaalajas, kus asuvad kõige kiiremini õnnetuspaigale jõudvad vabad pääste- ja kiirabiautod. Häirekeskus saab anda väljasõidukorralduse kõige kiiremini kohalejõudvale brigaadile. Kaart näitab teatud aja tagant, kuhu masin on liikunud ning nii saab Häirekeskus abi paremini suunata,“ selgitas Janek Laev.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et efekt saavutatakse just infovahetuse kiirenemise ja hõlbustamisega päästemeeskonna jaoks. „Kui varem pidi päästemeeskond kuulama Häirekeskuse suulisi juhiseid, siis nüüd kuvatakse abivajaja asukoht, sündmuse teave ja teekond elektrooniliselt päästesõidukisse ning sündmuskohale jõudmine kiireneb,“ sõnas Tammearu.
Terviseameti peadirektori Tiiu Aro sõnul on plaanis kõik kiirabid uue tarkvaraga varustada. „Uue tarkvara kasutuselevõtt loob eeldused kiirabi kiiremaks kohalejõudmiseks. Süsteemi esimesed katsetused on kinnitanud, et tegemist on mugava ja kasutajasõbraliku lahendusega. Kogu projekti võib õnnestunuks lugeda juba siis, kui kiirem kohalejõudmine suudab päästa kasvõi ühe inimelu rohkem, aga tunnistan, et meie ootused on kõrgemad,“ ütles Tiiu Aro.
Edasiste arendustega on kavas uue geoinfosüsteemiga liita lisaks pääste- ja kiirabivaldkonnale ka politseivaldkond.
Geoinfosüsteemi ellurakendamise juhtiv ja vastutav asutus on olnud Häirekeskus. Töövahendi tehnilist valmimist tagas ja koordineeris, andmebaase ühildas ja päästesõidukite tarkvara paigaldas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), tarkvaralahendused valmistas ning koolitusi aitas läbi viia CGI Eesti AS. Töövahend loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ning maksis ca 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastab Šveits ja 15% Eesti riik.
Hädaabivaldkonna uus töövahend on vajalik arendus Eesti riigi olulises siseturvalisust parandavas ümberkorralduses – üleminekus ühele hädaabinumbrile 112, milleks arendatakse välja põhimõtteline valmisolek 2014. aasta lõpuks. Peale ühele hädaabinumbrile üleminekut saab 2015. aastal Häirekeskuse hädaabinumbrilt 112 lisaks kiirabile ja päästjatele kutsuda ka politseid. Üks hädaabinumber muudab abi kutsumise inimesele lihtsamaks, uus töövahend muudab abivajaja leidmise ja õnnetuskohale jõudmise täpsemaks ja kiiremaks.