Ka kaubavahetus kahaneb kiiresti

Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 143 miljonit eurot, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga suurenes 11 miljoni võrra.

Kõige enam eksporditi Eestist elektriseadmeid (viiendik koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Oluliselt vähenes elektriseadmete eksport (30 miljoni euro võrra), samuti keemiatööstuse tooraine ja toodete eksport (21 miljoni euro võrra). Samal ajal kasvas mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete väljavedu (kasv mõlemal 7 miljonit eurot).

Aprillis imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (17% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (12%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (12%). Suurim langus toimus mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate sisseveos (vastavalt 21 ja 17 miljoni euro võrra). Samas kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade sissevedu (7 miljonit eurot).

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Lätti mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kahanes eksport Leetu (18 miljoni euro võrra) ja Venemaale (10 miljoni euro võrra). Eksport Leetu vähenes mineraalsete toodete (sh elektrienergia) ning kaubavagunite väljaveo kahanemise tõttu. Samas kasvas eksport Belgiasse ja Lätti mineraalsete toodete väljaveo suurenemise tõttu.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (16% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja elektriseadmeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Oluliselt vähenes kaupade sissevedu Rootsist (20 miljoni euro võrra), Lätist (16 miljoni euro võrra) ning Venemaalt (9 miljoni euro võrra). Rootsist kahanes elektriseadmete (sh elektroonikaseadmed) ning mõõte- ja kontrollinstrumentide sissevedu. Lätist vähenes mineraalsete toodete (sh mootorkütus ja elektrienergia) sissevedu. Enim kasvas kaupade sissevedu Soomest (16%), kust imporditi rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütus ja elektrienergia).

SRÜ riikide puhul kahanes enim eksport Venemaale, Kasahstani ja Ukrainasse. Venemaale eksporditi vähem mineraalseid tooteid (sh määrdeõlid) ning meditsiiniaparatuuri ja -instrumente. Kasahstani vähenes peamiselt mehaaniliste masinate (sh kopad, ekskavaatorid) ning transpordivahendite (sh traktorid) eksport ning Ukrainasse keemiatööstuse (sh väetised) ja mehaanilised seadmete (sh kodumasinad) väljavedu. Venemaalt ja Valgevenest vähenes mineraalsete toodete (sh maagaas ja gaasiõli) import ning Ukrainast vagunite import.

Autor: aripaev. ee