Transpordiriskid, mis kukutavad kaubavahetuse

• Lomboki väin (tankeritele). Asub Malaka väina läheduses ja kitsaim koht on 20 km.• Hormuzi väin. 39 km lai. Sealt kaudu veetakse 40% maailma naftast. Kuid väina põhjakaldal asub Iraan. „Mõelge, mis juhtub, kui tekib Iraani konflikt ja Hormuzi väin läheb kinni,“ kommenteeris Terk.• Suessi kanal. See kanal on olnud 20. sajandi teisel poolel kaks korda kinni. Praegugi läbitakse seda kanalit konvoidena.• Bosporuse väin. Ega Türgiski ole alati rahulik, kuid peamine probleem on, et see väin on lihtsalt umbes. Terki ütlusel läbib väina tohutu liiklus.• Taani väin. Võrreldes eelnevatega on see Terki sõnul siiski üsna rahulik koht.

„Ükskõik, kus neist midagi juhtuks, avaldaks see kohe mõju ka meie kaubavahetusele,“ hoiatas Terk.

Ta lisas ka mõned riskikohad, mille üle maailmas vähem muretsetakse, kuid mis on olulised Eestis.

• Venemaa Soome lahe idasopp. Selle ranniku piirkond on väga tugevalt ülekoormatud. Venelased ka ise julgevad vahel selle väitega välja tulla, et mida rohkem kaupa sinna lühikesele rannajoonele koondatakse, seda rohkem tõuseb riskiaste. Terki sõnul loob see aga šansse Sillamäe ja Muuga sadamale. „Kui seal Venemaa lühikesel rannajoonel mingi jama tekib, siis suureneb loogika, et seda kaubavoogu tuleb hakata sealt laiali lükkama,“ leidis Terk.

• Põhjamereäärse transkontinentaalsete sadamate tsooni ühendus läänepoolse (sh kirdepoolse) Euroopaga. Maanteed on üle koormatud ja nende laiendamine või uute rajamine üliraske, kuna piirkond on väga tiheda asustusega. Kaupade suunamisel raudteele ei ole samuti edu saavutatud. Olukord läheb veel keerulisemaks 2015. aastal kui rakendub väävlidirektiiv ja osa kaupa, mis praegu liigub meritsi tuleb maanteele. See suurendab veelgi maanteede koormust. Osa kaupa hakkab ka läbi Eesti liikuma, näiteks kaup, mis läheb Soomest meritsi Saksamaale, hakkab liikuma läbi Eesti.