Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik toob 51 mln euroga biometaani kütuseturule
Riik on plaaninud järgmise seitsme aasta jooksul eraldada 51 miljonit eurot, et edendada biogaasist biometaani tootmist ning tuua see kütuseturule.
Toetusmeedet biometaani tootmiseks ja selle kasutamiseks kütusena valmistavad ette kolm ministeeriumit – majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium ja põllumajandusministeerium. Toetusraha jagajaks saab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keskkonnainvesteeringute Keskuse biogaasi projektijuhi Heiki Enoki sõnul on eesmärk avada meede „Biometaan transpordis“ suvel. Täpne aeg sõltub aga dokumentide kinnitamisest nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.
Aastani 2020 jagab riik biometaani tootmise ja kasutamise toetuseks 51 miljonit eurot. Esimene poolteist aastat finantseeritakse toetusi 9 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu struktuurifondide rahast. Järgmise aasta lõpust toimub rahastamine Enoki kinnitusel CO2 kvoodimüügi kasumist, millest peab biometaani tootmise toetuseks jõudma 42 miljonit eurot.
Kui tänasel päeval Eestis veel biometaani ei toodeta, siis Enoki selgitusel on avatav meede just suunatud biometaani tootmise toetamiseks. Samuti rahastatakse biometaani transpordi korraldamisega seonduvaid projekte ning biometaanitanklate rajamist. Toetust võib küsida ka gaasiautode soetamiseks autoparki. „Kui gaasimotoriga sõiduauto on veidi kallim kui bensiini- või diiselmootoriga auto, siis võidakse katta hinnavahe,“ valgustas Enok võimalikke toetusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Gaaside kasutamisest kütusena transporditurul kirjutab pikemalt veebruaris ilmuv Äripäeva Logistika kuukiri.
Riik hakkab biometaani tootmist ja kasutamist transpordikütusena toetama aasta lõpust, kui Keskkonnainvesteeringute Keskus alustab taotluste vastuvõtmist investeeringute toetamiseks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.