Autor: Pille Ivask • 4. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev uuris Eesti tuntud tootmisettevõtete Kalevi, Fenestra, Premia Foodsi ja Baltika käest, mitut logistikapartnerit nad kasutavad. Selgus, et arv jääb peaaegu alati viie ja kümne vahele.

Koostööpartner valitakse tavaliselt konkursi kaudu. Premia Foodsi puhul on pikaajalised ­logistikapartnerid paika loksutanud aeg ja traditsioonid.

“Kuna külmkaubalogistika ja eriti jäätis on küllaltki spetsiifiline valdkond, siis on partnerite valik samuti üsna piiratud ja paljuski kujunenud nii-öelda ajalooliselt oma valdkonnas tugevate ettevõtete hulgast, seda just Eesti-sisese logistika puhul,” selgitas Premia Foodsi logistikadirektor Marko Loos.

Pikaajalist koostööd ja traditsioone rõhutas ka ASi Kalev operatsioonide direktor Tarmo Virkus. “Partnerite puhul on kõige olulisem usaldusväärsus, aga ka initsiatiivikus, mida partner näitab üles tavapärasest erinevate või mõneti ootamatute olukordade lahendamisel,” ütles ta.

Virkus sedastas, et olulised on ka pikaajalised koostöösuhted, mille puhul partner tunneb ettevõtte spetsiifikat ja kõiki rutiine väga hästi ega vaja pidevat juhendamist.

Fenestra ostuspetsialist-logistik Margot Männard lausus, et nende ettevõtte puhul pole ühtset konkurssi välja kuulutatud. “Probleeme on olnud teenuse kvaliteediga ning seetõttu oleme otsinud ­uusi partnereid. Mõningad pakkujad pole jõudnud kaugemale katsetuse faasist, kuna teenus pole sobiva kvaliteediga,” rääkis ta ja lisas, et näiteks on olnud probleeme tarnete hilinemisega.

Arv kõigub. Ühest vastust, kas logistikapartnerite arv on kasvanud või kahanenud, ettevõtete käest saada ei õnnestunud. Suuresti sõltub see iga firma spetsiifikast – mitu ettevõtet on muutnud oma logistikaskeeme, samuti on muutunud tarnemahud. “Lisapartnerite vajadus sõltub logistilise lahenduse vajadusest, hanke- või sihtturust,” märkis Baltika tarneahela juht Ingrid Kormik.

Virkus sõnas see-eest, et partnerite arv on ajas vähenenud, kuna varem toimis ettevõtte logistikasüsteem teistel alustel.

Ühest koostööpartnerist ei piisa

Üks, mis on kindel, on aga see, et impordil, ekspordil ja Eesti-sisestel vedudel ühest partnerist ei piisa. Peamise põhjusena toovad nad välja, et ettevõtted on spetsialiseerunud kindlat tüüpi vedudele ega paku täispaketti.

“Samuti ahelas riskide maandamist silmas pidades pole mõistlik kogu ettevõtte logistikat ühele partnerile anda. Baltika puhul peab partner hakkama saama nii kasti- kui ka rippkauba haldamisega läbi kogu ahela,” selgitas Kormik.

Lisaks väiksemale riskile tõi Loos välja ka majandusliku aspekti. “Majanduslikult mõistlik on kindlasti kombineerida eri valdkondade parimaid pakkujaid – see tagab parima hinna ning parema positsiooni läbirääkimistel,” lausus ta. Loos lisas, et samuti on üsna levinud praktika, kus toote valmistajafirma korraldab ise transpordi – sageli on suurtel tootjatel võimalik osta transporditeenuseid parema hinnaga, kui seda oleks võimalik kohapealt saada. Ta märkis siiski, et siinkohal mängib rolli ka toote enda spetsiifika – toidukaupade logistika ning eriti eritemperatuuri nõudvate kaupade puhul on valikuvõimalused teised kui tööstuskaupade puhul.

Fenestra ostuspetsialist-logistik Margot Männard sõnas, et ilmvõimatu pole kasutada ka üht logistikapartnerit, kuid selline olukord tuleks ilmselt kõne alla üksnes siis, kui ekspordi- ja imporditurg on ühes või kahes riigis. “Kui on ainult üks partner, peaks siiski olema kursis teiste pakkujatega, et probleemide korral leida kiiresti teine lahendus,” soovitas ta.

Temaga nõustus DB Schenkeri müügi- ja turundusdirektor Kristo Vrager, kes märkis, et Eestis on siiski täiesti võimalik leida logistikapartner, kes suudab lahendada one-stop-shopping-põhimõttel ettevõtte erinevad või hoopis erilised logistilised vajadused. One-stop-shopping tähendab, et kogu logistikaahel käib ühe ettevõtte kaudu. 

Alternatiivid on teretulnudKuigi Äripäeva küsitletud ettevõtted kasutavad juba aastaid kindlaid logistikapartnereid, hoitakse alati silmad ja kõrvad lahti.

Lepinguid vaadatakse tavaliselt üle kord aastas. Üldiselt rõhutavad logistikajuhid, et kuna välja on kujunenud kindlad koostööpartnerid, siis väga sageli lepinguid üle ei vaadata.

Juhul kui aga peaks tekkima vajadus uue koostööpartneri järele, siis ennekõike arvestatakse ettevõtte varasema kogemustepagasiga.

“Kõige madalam hind ei tähenda parimat teenust ja võib tuua kaasa hoopis olulise hinnatõusu aasta või paari pärast,” rõhutas Loos.

Virkus märkis, et Kalev võtab alternatiivseid pakkumisi näiteks siis, kui tekib vajadus uue veosuuna järele.

TASUB TEADA

Mida tasuks teenuse pakkumise otsimisel vältida?

Odavam ei ole kindlasti alati parim.

Odav pole ka alati halvim – lisaks hinnale mängib rolli veel mitu tegurit, näiteks firma kogemustepagas ja tegevus­ajalugu.Teenuse pakkuja otsimisel ei tasuks kiirustada.

TAUST

Küsimused logistikapartnerit otsimisel

Äripäevaga vestelnud ettevõtted soovitavad logistikapartneri valimisel silmas ja meeles pidada järgmisi küsimusi:

Kas logistikapartneri pakutavad teenused ja ulatus vastavad minu ettevõtte vajadustele?Kas logistikapartneril on piisavalt oskusi ja on usaldusväärne?Kas mulle pakutavad koostöötingimused, sealhulgas hind ja maksetingimused, sobivad strateegiliste eesmärkidega? Kas minu tooted või näiteks klientide geograafiline asukoht vajab kindlasti oma logistikaahelat või on otstarbekam see teenusena sisse osta?Milline on pakkumist tegeva ettevõtte taust?Milline on potentsiaalse partneri professionaalsus – kas ta pakub lihtsalt rendile autot koos juhiga või oskab kombineerida oma partnerite vajadusi ning teha ettepanekuid mõlema poole efektiivsuse parandamiseks?