„Euroliidu aeronavigatsiooniteenuste pakkujatele tuleb seada rahalised eesmärgid ja vabad käed eesmärkide saavutamiseks, et kokkuvõttes langetada teenuse hinda“ rääkis Parts „See looks olukorra, kus lennuliikluse korraldajatel tekiks reaalne vajadus osta teenuseid turult ehk sealt kus on odavam.“
Eesti toetab Euroopa Komisjoni lennuliikluse korraldamise reformi, mis näeb ette ohutuse ja järelevalve tõhustamist, kulutõhusat lennuliikluse korraldamist ja tihedamat koostööd erinevate teenusepakkujate vahel.
Partsi sõnul on Eestil Euroopa õhuruumi avamisest ja lennuliikluse juhtimise liberaliseerimisest ainult võita. „Eestis on juba praegu Euroopa Liidu ühed madalaimad aeronavigatsiooniteenuste hinnad ning tulevikus oleks meil võimalik nii hindu alandada kui pakkuda teenust teistele riikidele,“ lisas ta.
Euroopa õhuruum on killustunud, mis põhjustab igal aastal ligi viis miljardit eurot lisakulusid. Lennukid põletavad rohkem kütust, heitkogused ja kasutusmaksud suurenevad ning viivitusaeg pikeneb. Samal ajal tegutsevad Euroopa lennundusettevõtted pingelise ülemaailmse konkurentsi tingimustes, kasv lennunduses nihkub Lähis-Ida ja Aasia-Vaikse ookeani regiooni.
Eesti kuulub koos Läti, Soome ja Norraga Põhja-Euroopa funktsionaalsesse õhuruumi (NEFAB).
Autor: aripaev. ee