Juulis vähenes eksport teist kuud järjest. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes kahanes eksport 10% ja import 1%, teatab Statistikaamet.
Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Eksport vähenes teist kuud järjest, langedes 2011. aasta juuli tasemele.
Võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes eksport 104 miljoni ning import 16 miljoni euro võrra. Seetõttu suurenes ka kaubavahetuse puudujääk, mis juulis ulatus 198 miljoni euroni.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Venemaa (14%). Koguekspordi kümneprotsendilist vähenemist võrreldes 2012. aasta juuliga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine Venemaale (langus 16% ehk 24 miljonit eurot) ning Suurbritanniasse (langus 45% ehk 17 miljonit eurot). Ekspordi vähenemine Venemaale oli peamiselt mõjutatud mehaaniliste seadmete väljaveo vähenemise tõttu, samas suurenes sinna oluliselt piima- ja piimatoodete väljavedu. Suurbritanniasse vähenes eksport peamiselt mineraalsete kütuste väljaveo vähenemise tõttu. Eksport Lätti ja Rootsi suurenes (vastavalt 21% ja 5%).
Kõige rohkem imporditi juulis kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemast 11%). Koguimpordi üheprotsendilist langust võrreldes aastatagusega mõjutas sisseveo vähenemine Venemaalt ja Soomest (langus vastavalt 51% ja 9%). Sissevedu Venemaalt ja Soomest vähenes eelkõige mineraalsete kütuste sisseveo vähenemise tõttu. Kaupade sissevedu suurenes Poolast ja Saksamaalt (kasv 55% ja 14%).
Eestist eksporditi enim masinaid ja seadmeid (31% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning mineraalseid kütuseid (sh elektrienergia, bensiin, põlevkiviõli) (10%). Eksport vähenes võrreldes eelmise aasta juuliga peamiselt mineraalsete kütuste ning metallide ja metalltoodete väljaveo vähenemise tõttu (langus vastavalt 47% ja 33%). Samas suurenes puidu ja puittoodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu (kasv vastavalt 32% ja 10%).
Juulis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (29% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Võrreldes 2012. aasta juuliga vähenes mineraalsete kütuste ning masinate ja seadmete sissevedu (langus vastavalt 32% ja 6%).
Transpordivahendite sissevedu suurenes 42%, mis oli tingitud ka suuremahulistest üksiktehingutest.
Võrreldes juuniga vähenes juulis eksport 4% ning import 1%. Ekspordi kuist langust mõjutas mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo vähenemine.
Ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks tõusis juulis Eestis, Rootsis, Soomes ja Saksamaal. Samades riikides, v.a Soome, jätkus tõus ka augustis.
Seotud lood
Eesti suuruselt teise ekspedeerija Schenkeri tegevdirektor Janek Saareoks kinnitas, et ettevõtte mahud nii ekspordis kui impordis on võrreldes eelmise aastaga augustis ja septembris kasvanud.
DHL Expressi tegevdirektor Kristina Laaneots kinnitas, et DHL Expressi ekspordimahtudes ei ole märgata mingit vähenemist ning eelmise aastaga võrreldes on ekspordis ligi 20%line kasv.
Märtsis olid kaupade välja- kui sissevedu teist kuud languses ning esimeses kvartalis kasvas eksport jooksevhindades 3% ja import 2%, teatas täna statistikaamet.
Oktoobris oli Eesti koguimport küll selle aasta kõrgeim, kuid samas ei ulatunud see eelmise aasta oktoobri tasemele. Enim mõjutasid ekspordi langust põllumajanduskaubad.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.