Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nutikas projekt viis kõrgema efektiivsuse ja säästuni
Ragn-Sellsi ambitsioonikas projekt, mille käigus arendati ainulaadne autoarvutite- logistikasüsteem, on tõstnud ettevõtte efektiivsust ja aidanud kõvasti säästa, kirjutas Äripäeva Logistika rubriik.
Ragn-Sellsi IT-juhi Taivo Nigoli sõnul on praegune töökorraldus võrreldes eelnenud paberimajandusega väga erinev. “Varem oli kogu logistika paberil sõidulehtedel. Järjekorrad olid autojuhtidele pähe kulunud. Kui tuli asendusautojuht või suvepuhkus, oli uue ringi päheõppimine peavalu. Võttis korralikult aega, enne kui tee selgeks sai,” ütles Nigol.
Kasu on näha nii töö efektiivsuses kui ka säästus
Kui Eesti läks üle korraldatud olmejäätmete veosüsteemile, hakkasid veoringid kiiresti muutuma. Korraga võis jäätmevedajale juurde tulla või ära minna tuhandeid objekte.
“Sellega tuli hakkama saada. Enam ei saanud teha nii, et üks autojuht teenindas vaid ühte piirkonda, sedasama, mida ta oli teinud ehk juba kümme aastat. Uued ringid tuli kiiresti selgeks õppida. Sel ajal hakkasimegi mõtlema optimeeritud sõiduringide, kaardilahenduste ja muu sellise peale,” lausus Nigol.
2012. aastal varustati Ragn-Sellsi autod arvutitega. Tänu autoarvutitele säästab ettevõte 25 000 paberilehte kuus. Finantsiliselt on aga kõige suurem kokkuhoid aeg, mis tööoperatsioonidele kulub. “Ühe objekti teenindamiseks kuluv aeg on tunduvalt vähenenud,” märkis Nigol. Teine suur sääst tuleb kütuselt. “Ma ei julge kindlat protsenti välja öelda, aga kui hoiame kokku 10–20 protsenti, on ka meie ökoloogiline jalajälg väiksem.”
Ettevõttele on oluline ka ärikasu. Nutika süsteemi abil suudab ettevõte tööd teha efektiivsemalt kui konkurendid.
Töötajatele muutus arvuti hädavajalikuks
Esialgu ei olnud autojuhid pardaarvutist vaimustuses, ent süsteemiga harjuti ruttu. Süsteemi õpetamiseks sõitis iga autojuhiga terve päeva kaasa inimene, kes vajadusel abistas.
“Nädal pärast tehnoloogia kasutuselevõttu juhtus nii, et süsteem ei läinud tööle ja pidime autojuhtidele paberilehed kätte andma. Autojuhtide reaktsioon selle peale oli, et selle paberiga ei saa teenindada, süsteem tuleb kiiresti korda teha – ma tahan oma arvutit tagasi saada!” meenutas Nigol.
Ta sõnas, et tema arendusloogika ei ole selline, et arendada süsteemi 2–3 aastat ja kuulutada see siis valminuks. “Süsteemi tuleb teha väikeste muudatuste haaval,” märkis Nigol. Teisisõnu: süsteemi saab ja tulebki pidevalt arendada. Kui autojuhtidele anti kätte esimesed autoarvutid, ei olnud see kindlasti lõplik tarkvara.
Nigol kirjeldas, et ettevõte andis tarkvara autojuhtidele võimalikult vara. Tänu sellele, et lõppkasutaja juba alguses n-ö beetaversiooniga töötas, saadi väga kiiresti tagasisidet, mida võiks paremini teha. “Tuli välja asju, millele me kontoris ei oleks osanud tähelepanugi pöörata,” rääkis Nigol. Seega on oluline kasutaja tagasisidet operatiivselt kuulda võtta. Kui autojuhilt tuleb mõistlik ettepanek, tasub see realiseerida.
Hetkel kuum
TASUB TEADA
Autoarvuti võimalused
2012. aastal varustati Ragn-Sellsi autod arvutitega. Pärast seda näevad Ragn-Sellsi autojuhid päevatööd arvutist, mitte paberilehtedelt.
Lisaks tööülesandele on autoarvutist võimalik näha konteinerite asukohti kaardil, leida nendeni lähim tee, lisada või kinnitada informatsioon töö soorituse kohta.
Autoarvutisse on võimalik laadida objektidel tehtud pilte. Vajadusel on logistikul võimalik info edastada kontorist otse autoarvuti ekraanile.
Projekti käigus geokodeeriti klientide objektid, optimeeriti marsruudid. Sellele eelnesid infotehnoloogilised tegevused (nt riistvara valik, tarkvara programmeerimine) ja katsetuste periood. Projektiga oli seotud suur hulk inimesi: IT, transpordiüksus, logistikud, klienditeenindus.
Seotud lood
Endine Veolia Keskkonnateenuste (praegune AS Eesti Keskkonnateenused) logistikajuht Härmo Põlluvee on asunud juhtima ASi Ragn-Sells logistikat.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ettevõtte juht, kui otsid oma logistikafirmasse töötajaid, siis vaata siia
Pikem intervjuu Eesti Raudtee peadirektoriga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele