Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul kutsus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts eelmisel nädalal transiidiärimehed enda juurde lepituskohtumisele. Paraku jääb endiselt püsima sõnum, et maksupoliitika stabiilsusele ei saa tulevikus loota.
Erik Laidvee sõnul jäi eelmisel reedel toimunud Juhan Partsi ja transiidiärimeeste kohtumise eesmärk selgelt sõnastamata. „Usutavasti oli see suuresti lepituskohtumine navigatsioonitasude tõstmisele järgnenud ettevõtjate pahase reaktsiooni ja tekkinud pinge maandamiseks,“ nentis Laidvee.
Ta rääkis, et kohaletulnute peamised mured olid seotud Eesti-vene piiriületuse piirangutega, mis vaatamata Venemaa vastupidistele väidetele tänaseni kehtivad. Samuti ollakse mures riigi ebakorrektse käitumise osas seoses navigatsioonitasude ootamatu ja hüppelise tõusuga. „Kauba- ja laevaomanikele on sellist ad hoc tegevust väga raske seletada, see ei jäta muljet stabiilsest ja ettevaatavast transiidipoliitikast. Oleme harjunud rõhutama potentsiaalsetele klientidele ärisõbralikku kliimat, läbipaistvat otsustusprotsessi ja usaldusväärsust – nüüd aga oleme selles kontekstis pidanud kuulma palju negatiivseid hinnanguid meie poliitikakujundajate suunal. Klientide jaoks on tasude 4-6 kordne tõstmine selge signaal, et meie riigi maksupoliitika stabiilsusele tulevikus loota ei saa ja see vähendab meie kui transiitriigi atraktiivsust ja konkurentsivõimet,“ selgitas Laidvee olukorda.
Tema sõnul saame tasude tõstmise mõju teada alles mitme aasta pärast. Ent pole vaja olla maksuekspert, et mõista tasude 4-6 kordse tõusu halvavat mõju meie sadamate konkurentsivõimele, ütles Laidvee. Ta lisas, et suure tõenäosusega vähenevad selle tulemusel ka riigi teenitavad laevatasud tervikuna, kuna paljud olemasolevad ning uued kliendid suunavad oma kaubad ja laevad läbi meie naaberriikide sadamate.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Täna toimus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kohtumine transiidiettevõtjatega, mis väidetavalt oli osapoolte vaheliseks esimeseks kohtumiseks peale vastuolusid tekitanud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist möödunud aasta lõpus.
MKMi väitel on meresõiduohutuse seaduse muudatustes arvestatud transiidi- ja laevandusettevõtete ettepanekutega. Ettevõtjate hinnangul on kompromissid kasutud.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt