Tegevusalati oli möödunud aastal kõige väiksem brutopalga kasv veonduses ja laonduses, kus palgakasv jäi alla 1%.
Sektori reaalpalk langes, kuna kuupalga nominaalkasv jäi tarbijahinnaindeksi kasvust väiksemaks. Lisaks veonduse ja laonduse sektorile langes reaalpalk ka finantssektoris ning hariduse tegevusalal. Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul kuulus veondus ka valdkondade hulka, millede konkurentsivõime langes. „Välisnõudlusest olulisemal määral sõltuvatest tegevusaladest - töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning veonduses - tööjõu ühikukulu esialgsete arvestuste järgi suurenes ehk nende ettevõtete hinnakonkurentsivõime nõrgenes,” märkis Mertsina.
Tänavuseks aastaks ootab Swedbank Eesti tööjõuturul tööhõive kasvu aeglustumist (möödunud aastal kasvas tööhõive 2,6%). „Kui majandusaktiivsus aasta teisel poolel peaks kiirenema, võib see kahaneva tööjõupakkumise, eriti aga kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu tekitada palgasurveid,” selgitas Mertsina. „Samas võib eeldada, et ettevõtted ei suurenda oma tööjõukulusid oluliselt üle tootlikkuse kasvu, mis võib halvendada nende konkurentsivõimet,” lisas ta.
2013. aastal jääb palga nominaalkasv Swedbank Eesti hinnangul samasse suurusjärku eelmise aasta palgakasvuga. Küll aga kiireneb koos tarbijahindade kasvu aeglustumisega palkade reaalkasv.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veondus- ja laondussektor oli Statistikaameti andmetel ainus tegevusala, kus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga keskmine brutokuupalk langes.
Veondus- ja laondussektoris maksti eelmise aasta neljandas kvartalis sama suurt keksmist brutokuupalka, kui aasta varem, selgus täna avaldatud Statistikaameti andmetest.
Veondus- ja laondussektoris oli neljandas kvartalis brutokuupalga kasv aastases võrdluses 12,99%, mis on Eesti keskmise palgaga võrreldes kiirem kasvutempo.
I kvartali andmete põhjal jääb veonduse ja laonduse sektoris keskmine brutokuupalk Eesti keskmisele palgale alla veel vaid 1,5% ulatudes 887,1 euroni.
Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.