Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunda sadam taastas kaubamahud
Kunda sadam jäi kaubamahtudes varasemate aastatega samale tasemele eelkõige eelmise aasta alguses olnud mõõna tõttu. Esimese kolme kuuga olid sadama kaubamahud vähenenud üle 10 protsendi. Sadama juht Aleksander Nikolajev selgitas toona, et suurim tagasilöök oli veebruaris ja põhjus oli eelkõige Skandinaavia tselluloositööstuse tooraineks oleva paberipuu ekpordi languses. Kolme kuuga oli paberipuu eksport vähenenud 35% võrreldes aasta varasema ajaga.
Alates märtsist on kaubamahud Kunda sadamas aga taas tõusnud. Enim kasvas aastaga sadamast killustiku vedu (+62%), mis tõusis suuruselt teiseks kaubagrupiks sadamas (0,27 miljonit tonni aastas).
Suurim kaubagrupp on sadamas ümarpuit, mida veeti eelmisel aastal 0,8 miljonit tonni. Ümarpuidu maht vähenes aga aastaga 5,6 protsenti. Kolmandal kohal oli sadamas puiduhake, mida veeti eelmisel aastal 0,16 miljonit tonni, kuid mille maht vähenes aastaga 11,7 protsenti.
Kõige enam kukkus eelmisel aastal tsemendiklinkeri vedu, mis kukkus 97%, mistõttu jäi selle veomahuks ainult 2159 tonni aastas.
Sadamas kasvas lossimine 42,9%, tõustes 0,47 miljoni tonnini. Lastimine aga vähenes 10,3%, ehk kokku lastiti eelmisel aastal 1,34 miljonit tonni kaupa.
Vähenes ka sadamat külastanud laevade arv 7,2%. Eelmisel aastal külastas Kunda sadamat 532 laeva.
Seotud lood
Kunda sadama kaubamahud on tänavu esimese kolme kuuga vähenenud võrreldes eelmise aasta sama ajaga 10,1%.
Eesti sadamates lastiti eelmisel aastal kokku viimase kolme aasta väikeim kogus kaupa. Ka kaupade lossimine jäi alla eelmise aasta tulemusele.
Kunda sadam on aasta kahel esimesel kuul kasvatanud kaubamahtusid üle 40%. Sadam juht Aleksander Nikolajev ütles siiski, et klientide lühiajalised väljavaated ei ole väga roosilised.
Täna saabub Kunda sadamasse segalastilaev M/l Transmar, mis on 10 tuhandes sadamas sildunud laev.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
6
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Viimased uudised
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele