Eesti Pank: nii eksport kui import kasvasid

Järgneb Andres Saarniidu kommentaar:

Maailmamajanduse olukorra ja ebamääraste kasvuväljavaadete tõttu on Eesti ekspordinäitajad olnud tänavu heitlikumad kui tavaliselt. Käesoleva aasta esimeste kuude 9%ni küündiv kaupade väljaveo aastakasv (mõõdetud jooksevhinnas) asendus teises kvartalis ligi 3%lise langusega ja kiirenes kolmandas kvartalis taas ligi 8%ni. Sellel taustal oli mõneti üllatav teenuste ekspordi kasvutempo järsk aeglustumine sellistel tegevusaladel nagu kaubavedu, reisiteenused ja ehitus.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis kasvas põhikapitali tehtud rahapaigutuste ja SKP suhe 28%ni, mis on kriisiaegne kõrgeim tase. Tänu kasvanud investeerimisaktiivsusele oli nii kaupade kui ka teenuste import varasemast suurem. Seetõttu kahanes kolmanda kvartali kaupade ja teenuste konto ülejääk aastatagusega võrreldes umbes kaks korda, seda nii absoluutsummas kui ka mõõdetuna SKP suhtes. Ülejääk moodustas siiski 4,6% kvartali SKPst. See on märgatavalt suurem kui euroala liikmesriikide viimase poolteise aasta vastav keskmine näitaja, viidates endiselt kõrgele säästmistasemele.

Maksebilansi jooksevkonto ülejääki vähendas investeerimistulude väljavool. Sarnaselt varasemate kvartalitega oli valdavalt tegemist tulude arvestusliku väljavoolu ehk Eestisse reinvesteeritud kasumiga. Tegelikud dividendid moodustasid seejuures tulude väljavoolust vaid 8%. Kokkuvõttes vähenes jooksevkonto ülejääk kolmandas kvartalis 0,9%ni SKPst.

Kuivõrd jooksevkonto ülejääk tähendab seda, et kolmandas kvartalis puudus vajadus välisrahastamise järele, kahanes jätkuvalt ka netovälisvõlg. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis olid Eestis nõuded välisvõlakohustustest esimest korda suuremad.