Autor: Alyona Stadnik • 4. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Esialgse projektiga võrreldes võib vastuvõetud otsust pidada leevenduseks, kuid seda ei saa nimetada kaalutletuks ega põhjendatuks - me saime sellest teada alles ajakirjandusest ning siiamaani ei ole esitatud arvutusi, mis põhjendaksid muudatusi," lausus Berman. Samuti ei ole analüüsi, mis näitaks, milline mõju on muudatustel merendusele, nii nagu seda peaks tegema ja tehakse enne taoliste muudatuste vastuvõtmist, lisas ta.

"Tuleb pidada silmas, et tänapäeval konkureerivad omavahel mitte ainult ettevõtted, vaid ka riigid. Meie jaoks on küll oluline, et tehakse järeleandmisi remonti minevatele laevadele, kuid isegi vaatamata sellele kaotab Eesti konkurentsis oma naabritele (Läti, Leedu, Venemaa), kuna veeteetasud suurendavad laevaomanike kulusid, eriti neil, kes teevad meie regioonis laevaremonditöid väiksemas mahus," kommenteeris Berman.

Riigikogu majanduskomisjon otsustas eelnõu muudatustega vähendada oluliselt veeteetasu, lisada soodustusi ja leevendada tasu maksmise korda võrreldes valitsuse algselt plaanitud muudatustega.

Samuti otsustas komisjon lükata seaduse jõustumise poole aasta võrra edasi - 1. jaanuarilt 1. juulile.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) muudatused otsustati panna lõpphääletusele 12. detsembril.