9. märts 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esseekonkursi eesmärk on motiveerida tudengeid süstemaatiliselt mõtlema, uurima ja kirjutama, et toetada valdkonna teadustegevuse järelkasvu esimesi samme. Motivatsioonina näevad korraldajad erialast tunnustust. „Kui ülikoolis jõuavad kursuse- ja lõputööd ehk maksimaalselt 20 kuulaja ette, siis meie formaadis saame finaliste tuua positiivse eeskujuna 250-liikmelisele publikule,“ sõnas korraldustiimi koordinaator, TTÜ lektor Tarvo Niine.

Konkursi hindamissüsteemis määrab ühe kolmandiku konkursi punktidest akadeemiline žürii kirjatöö põhjal, teise kolmandiku žürii autori esinemise põhjal ja kolmas osa on Logistikaseminari publiku hinne autori töö asjakohasusele, paikapidavusele ja üldisele kvaliteedile.

Esimese kahe aasta konkursi finalistide töödega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.logistikaseminar.ee/scm-academy/.

Siiani esitatud töödes jääb silma meeldiv vaheldusrikkus. Kooskõlas logistika ja tarneahela juhtimise, kui valdkonna mitmekesisusega on tudengid artikleid esitanud nii tehnoloogia, teenuste, protsesside, turumehhanismide, arengustsenaariumite ja ka mõtteviisi vaatenurgast.

Esimese PROLOG SCM Academy võitjaks tuli Logistikaseminaril 2010 Lissi Õispuu artikliga „Eesti ettevõtete tagastuslogistika kasutamise uuring”. Õispuu essee oli ajendatud globaalsest energiakriisist ning käsitles tagastuslogistika praktikaid Eesti ettevõtetes. Artikkel põhines autori läbiviidud uuringul, mis hõlmas Eesti ettevõtete tagastuspraktikaid ning leidis, et tagastusprotsessid on ettevõtetes küll olemas, kuid tihtipeale on see sügavamalt lahti mõtestamata ning vaid vähesed tegelevad keskkonnasäästlike investeeringutega muul initsiatiivil kui seaduse sund. Tänaseks on autor kaitsnud magistrikraadi.

PROLOG SCM Academy 2011 võitjaks tuli Mai-Liis Metstak, TTÜ logistikatudeng, kes uuris oma töös RFID tehnoloogia kasutamise võimalusi kiiresti rikneva kauba seisukorra jälgimiseks tarneahelas. Mai-Liis Metstak tõi oma töös välja, kuivõrd lihtsalt võib tekkida kiirestiriknevate kaupade valdkonnas kaupa kahjustav kriitiline temperatuuri kõikumine ning millistel juhtudel oleks RFID-tehnoloogia liitmisest monitooringuga olulist abi. Näitena käsitleb töö kammkarbi-liha kontinentidevahelist tarnet. Samuti analüüsib autor RFID tugevusi ja nõrkusi, osutades, millised on takistused tehnoloogia järgmiseks arenguhüppeks ning milline oleks sellest tulenev positiivne efekt transpordisektorile.

Autor: Tarvo Niine