Autor: Tanel Raig • 13. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmise aasta oktoobris läbi viidud teemanädala jooksul moodustasid avastatud rikkumistest kõige suurema osa just sõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise rikkumised. Kontrollitud 431 raskeveokijuhist tuvastati rikkumine 50-l. Korrakaitsepolitseiosakonna juhtivkorrakaitseametniku Riho Tänaku sõnul ei ole võimalik väsimust enda tahtele allutada ega ka kogemustega üle kavaldada, mistõttu suurendab väsimusnähtude eiramine märkimisväärselt liiklusohtlike olukordade teket. „Väsinud autojuhi põhjustatud autoõnnetused lõpevad kolm korda suurema tõenäosusega tõsiste vigastuste või surmaga, sest juhi hilise reaktsiooni või selle puudumise tõttu ei ole võimalik õnnetust vältida,“ rääkis Tänak.

Maanteeameti peaspetsialisti Vitali Nesteri sõnul näitavad Soomes Skogby unekliinikus läbi viidud sõidukijuhtide väsimusuuringud, et unisus on liiklusõnnetuse toimumist soodustavaks asjaoluks peaaegu igas viiendas liiklusõnnetuses ja igas kolmandas surmaga lõppenud õnnetuses. „Eesti oludesse ülekantuna tähendaks see, et suure tõenäosusega jääks meil aastas vähemalt 30 liiklusohvrit ellu ja 350 pääseks vigastustest, kui sõidukijuht taipaks väsinuna autoroolist eemale hoida,“ ütles Nester.

Lisaks töö- ja puhkeaja nõuete kontrollimisele pööravad politseinikud tähelepanu ka raskeveokite tehnilisele seisundile ja veose kinnitusele.

Eelmise aasta oktoobris läbi viidud teemanädala raames kontrolliti kokku 431 raskeveokit. Neist 338 olid kodumaal registreeritud ja 93 olid mõne muu riigi registris. Kokku määrati sanktsioone 98 juhile. Veoki roolist kõrvaldati kolm alkoholi tarvitanud juhti ja neli lubatud sõidukiiruse ületanud veokijuhti. Tehnilise rikke tõttu keelati ühe veoki liiklemine ja ühel veokil tuvastati ka tahhograafiga manipuleerimine.