Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon leiab, et üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendamise projektide hulka tuleb liita ka majanduslikult vähetasuvaid projekte, et ka väikeriikidel oleks võimalik võrgustikus osaleda.
Riigikogu EL asjade komisjon otsustas oma tänasel istungil toetada valitsuse seisukohti, mis puudutavad üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist ja sellekohaseid suuniseid kuni aastani 2050. Kuid komisjoni esimees Taavi Rõivas lisas, et Eesti seisukohalt on oluline, et üle-euroopalise transpordivõrgu projektide hulka oleks võimalik arvata erandkorras ka majanduslikult vähetasuvaid projekte, kuna vastasel juhul seatakse väikese rahvaarvuga liikmesriigid ebavõrdsesse olukorda. „Ka peaks määrus arvesse võtma liikmesriikide logistikasektori ja taristu arenguerinevusi ning määruses ette nähtud üld- ja põhiteedevõrgu kõrval tuleks arendada ka tavateid,“ ütles Rõivas.
EL transpordivõrgu arendamise suunistes määratakse kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika pikaajaline strateegia aastani 2030 ja aastani 2050. EL komisjoni nägemuse kohaselt tuleb Euroopa Liidu tasandil lahendada üleeuroopalise transpordivõrgu viis põhiprobleemi: need on puuduolevad ühendused, ja seda eelkõige piiriülestes lõikudes, mis takistavad kaupade ja reisijate vaba liikumist; erinevused transpordi infrastruktuuri kvaliteedis, sh ja eelkõige ida-läänesuunalistes ühendustes; erinevate transpordiliikide ühendamisega soetud raskused ja kasvuhoonegaaside piiramisega seotud problemaatika.
Seotud lood
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.