Laidvee: riik jääb ilma rahast ja mainest

Samuti on Tallinna Sadam on rikkunud meie omavahelisi lepingulisi suhteid. Täpsemalt, lihtsalt ei täida neid ning peab meile tagastama vähemalt 7,5 miljonit eurot investeeringuid.

Riigihankega seonduvate vaidluste ringi tuleb lisada ka Euroopa Komisjoni käsitletav küsimus ebaseadusliku riigiabi andmisest - riigi ja Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest rajatud infrastruktuur antakse riigile ja Sadamale majanduslikult ebasoodsama pakkumise teinud ettevõtte käsutusse järgmiseks 50 aastaks.

Teine vaidluste ring on seotud sellega, et Sadam on ehitanud otseselt eirates kehtivat detailplaneeringut. Tallinna Sadam on ehitanud konteinerteminali laienduse Muugale 3,5 hektari ulatuses ettenähtust rohkem. See ei ole mitte meie, vaid Hendrikson & Ko ekspertide seisukoht. Sadama ehitustööde tulemusel on meie territooriumil toimunud vajumine 91 meetri ulatuses. Sisuliselt on aastate jooksul Tallinna Sadam olulisel määral ebaseadusliku ehitustegevuse ning erinevate nõuete rikkumisega põhjustanud olukorra, kus me enam ei saa rääkida võrdsest konkureerimisest teiste võimalike operaatoritega.

Mida ütleb KPMG audit pakkumiste kohta? KPMG võrdles Muuga CT ja Transiidikeskuse ühispakkumust Rail Garant Grupi pakkumusega Tallinna Sadama kehtestatud kriteeriumide alusel ja jõudis järeldusele, et meie pakkumus on parem, sest tooks umbes 35 miljonit eurot rohkem tulu riigile.

Arvestades eksperthinnanguid, mille Transiidikeskus on tellinud ja esitanud, kui tõenäoline on, et Rail Garant ei saagi alustada oma terminali ehitust? Jah, vaidlused võivad peatada ehitamise alustamise. Saage palun õigesti aru - me ei vaidle mitte Rail Garanti, vaid Sadamaga, kes oma seadusteirava käitumisega on põhjustanud antud olukorra. Transiidikeskus on äriettevõte ja vaidlemine pole meie jaoks tuluallikas. Oleme Sadamale pakkunud kompromissi. Juba 24. mail saatsime oma kirjaliku ettepaneku sadama juhatusele, mille alusel oleks saanud edasi tegutseda nii Rail Garant kui ka meie. Ametlikku vastust sellele ettepanekule pole ei meie ega majandus- ja kommunikatsiooniinisteerium saanud. Nii ei jäägi meil muud üle, kui oma õiguste ja majandushuvide eest kõikide seadusandlike vahenditega võidelda.

Toonitan veel ühte asja - üks asi on meie ja Tallinna Sadama vahelised kohtuvaidlused ja teine asi on aga riigi maine. Sadama juhtkond on sundinud oma nõukogu ja selle kaudu omanikku võtma tarbetuid riske ja toetama majanduslikult ebasoodsamaid lahendusi.

Meie esitame enda kaitseks dokumente, aga Tallinna Sadam ei suuda ei omanikule ega ka ajakirjandusele öelda, mis nime kannab see meie konkurentettevõte, kes osales konteinerterminali konkursil, mis on selle aadress, registri number. Samuti ei ole teada, kes on ettevõtte, mis hanke järel alles Eestis asutati, tegelikud omanikud. See kõik leiab aset olukorras, kus Sadama kaubavood vähenevad, bilansis istuvad ülehinnatud investeeringud infraobjektidesse, mis täna raha ei teeni ja samal ajal räägitakse imeplaanidest.

Me ei pea tõestama, et me pole kaamel - paarkümmend aastat tegutsemist ning meie kasvav osakaal eesti konteinertransiidis on siiski avalik teave.