Välisminister : Eesti ja Läti peavad tihendama koostööd transpordiküsimustes

„Oluline praktiline ja ka poliitiline samm oleks kolmandatest riikidest pärit elektri impordi reguleerimine, mis tagaks investoritele kindluse investeerida Balti regiooni elektritootmisse,” ütles Paet. Samuti oleks tähtis ühiselt jõuda poliitilisele kokkuleppele Rail Baltica raudteeliini rahastamise osas. „Poliitilise heakskiidu saamine on eelduseks ka Euroopa Liidu poolse toetuse saamisel,” rõhutas Paet.

Julgeolekuteemadest rääkides märkis Paet, et Eesti soovib NATO õhuturbemissiooni pikendamist. „Õhuturbemissioon on hea näide NATO kaitsealase koostöö edukast rakendamisest. Ootame liitlasriikidelt toetust ka missiooni jätkamiseks pärast 2018. aastat,“ sõnas ta. Samuti avaldas välisminister Paet heameelt Läti koostöö üle NATO küberkaitse kompetentsikeskusega.

Kahepoolsetest suhetest kõneldes leidsid välisministrid, et need on nii poliitiliselt, kultuurialaselt kui ka muudes valdkondades väga lähedased. Paeti sõnul on väga hästi sujunud ka Eesti ja Läti välisministeeriumite koostöö. „Eesti ja Läti saatkonnad tegutsevad Kairos ühistes ruumides,“ lausus Paet. Kulutuurialasest koostööst kõneldes tõid välisministrid esile iga-aastast eesti-läti/läti-eesti tõlkepreemiat. „Peatselt kuulutame taas välja konkursi tõlkeauhinnale,“ ütles Paet. Ta lisas, et hästi sujub ka Eesti ja Läti koostöö viisaesindus- ning konsulaarküsimustes. „Eesti esindab Lätit Schengeni viisade väljastamisel Bulgaarias Sofias ning Läti annab Eestisse reisimiseks viisasid Kasahstanis ja Usbekistanis,“ sõnas Paet.

Paet ja  Rinkevics kõnelesid ka Euroopa Liidu küsimustest ja leidsid ühiselt, et Euroopa Liidul tuleb jätkuvalt toetada ja aidata neid riike, kes väärtustavad demokraatiat ja on seadnud endale sihiks tihedama lõimumise ELiga. Veel oli välisministritel jutuks Euroopa majandusolukord ning ELi uue finantsraamistiku küsimused. Välisminister Paeti sõnul on kriisi ainsaks lahenduseks vastutustundlik rahanduspoliitika ja strukturaalsed muudatused.