Alyona Stadnik • 5 september 2011
Jaga lugu:

Simmermann: Eesti Raudtee kaotab poolitamisest

Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni sõnul mõjub riigi otsus jagada Eesti Raudtee kaheks – infra- ja kaubaveofirmaks – ettevõttele kahjulikult. Otsest vajadust jagunemiseks Eesti tema sõnul pole.

Riik otsustas 14. juulil jagada Eesti Raudtee kaheks - infrastruktuurihaldajaks ja kaubavedudega tegelevaks firmaks. Viimase võib riik ka müüa. Ettevõtte jagunemine viiakse läbi aasta jooksul, 2012. aasta teiseks pooleks.

Küsimustele vastab Eesti Raudtee juhatuse esimees  Kaido Simmermann.

Kas on hea mõte jagada ettevõtte kaheks?Ettevõtte seisukohalt see ei ole hea. Kogu see raudteede jagunemine, mis Euroopas toimub on seotud sellega, et Euroopa Liit tahab arendada konkurentsi raudteel ning lõhkuda ära suured monopoolsed raudteed. Lasta tekitada rohkem operaatoreid ning lasta operaatoritel omavahel konkureerima, et kliendil oleks võimalus valida erinevate kaubavedajate ja reisivedajate vahel.

Euroopas on täna niimoodi, et pooled EL riigid on jaganud oma raudteed, pooled on kontsernis nagu Eesti Raudtee. Eestis ei ole see jagunemine vajalik - meil on neli reisivedajad ning kaks kaubaettevõtet. See näitab, et meil Eestis on konkurentsi küsimus lahendatud.Teistest riikides ei ole konkurentsi küsimus nii hästi lahendatud kui meil. Paljudes riikides on infrastruktuuriettevõte ning kauba ja reisivedude vahel olnud tüli üleval, kui on lahku läinud, siis iga ühel on omad eesmärgid.

Tunnete ebavõrdust Eesti ja suurte riikide vahel?Meil ei ole reaalselt vajadust eraldamiseks. Euroopa suured raudteed ei ole end ära jaganud. Kõik, kes on ära jaganud, on just väiksemad raudteed. Suured hoiavad kokku ning võitlevad kohtus ELi vastu. Näiteks Leedu on peatanud oma jagunemise, kuni selgub, milline on kohtuotsus Saksamaa vs Euroopa Komisjon. Samuti ei ole Läti jagunemist teinud.

Ühe variandina võib riik müüa kaubavedude poole. Kas peate seda õigeks?Kindlasti oleks Eesti Raudteele meeldivam, kui oleks ise saanud selle osa müüa – see oleks meile vahendeid toonud. See on riigi otsus kas müüa ja kellele müüa. Täna väga suuri tahtjaid, kellele oleks müüa, ei ole silmapiiril. Meie kõige suurem strateegiline partner on Venemaa. Teised riigid mingit suurt lisaväärtust meile tuua ei saa. Ainuke, mis meid huvitaks on lisa kaubavedu ja mahud, mis lisavad võimalusi arendada raudteed. Lisa kaubaveod võivad tulla Venemaalt, Ukrainas, Valgevenest või kaubad, mis liiguvad sinna poole.

Seega oleks hea, kui ostja oleks Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest? Ma ei oska öelda kui hea ta on. Peab arvestama, et Venemaa arendab oma sadamaid. Ei tohiks juhtuda see, et näiteks Venemaa organisatsioon või ettevõtte ostab Eesti Raudtee ära ja lõpuks otsustab selle kinni panna, et arendada oma sadamaid.

Kui suur on täna kaubavedude tegeleva firma väärtus? 25-50 miljoni euro vahel, sõltub sellest, kuidas jätkuvad kaubaveod.

Mida Eesti Raudtee jagunemisest võidab?Eestis jääb bürokraatiat vähemaks. Infrastruktuuri ja Eesti Raudtee jaoks läheb olukord keerulisemaks, kuna täna on meil võimalus kasutada rahavooliselt nii kaubaveo kui ka infrastruktuur raha, kui on vaja suuremaid makseid teha.

Mida on jagunemiseks täna Eesti Raudtee ettevalmistuseks ära tehtud?Põhilised ettevalmistused on seotud IT-ga. Eelmine aasta juba vahetati välja majandustarkvara selliseks, et seda on võimalik jagada kaheks. Samuti tegeletakse IT lahenduste muutmisega.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee