Jaana Pikalev • 2. september 2011
Jaga lugu:

Lisarahata jäävad teed ehitamata

Transpordivolinik Siim Kallase kabineti juht Henrik Hololei ütleb, et teede maksustamise üle otsustamine ei kuulu Euroopa Komisjoni pädevusse, kuid ilma lisarahaallikate leidmiseta jäävad paljud teed tulevikus ehitamata.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas on aktiivselt tutvustanud komisjoni kevadel avaldatud valget raamatut, kus kirjas visioon Euroopa transpordisektori tulevikust.

Eestis on enim kõneainet pakkunud idee, et teede otsesed kasutajad maksaksid kinni ka teede ehitamise ja hooldamise kulud.

Eesti kordas oma vastuseisu teemaksule. Eelmises Logistika kuukirjas antud intervjuus ütles Kallas, et praegune, peamiselt kütuseaktsiisist rahastamine kuivab peatselt kokku. Paljud riigid jäävad infrastruktuuriobjektide rahastamisel lisatuluallikata varsti raskustesse.

Suve alguses andsid Euroopa Liidu riigid teada seisukohad Euroopa Komisjoni esitatud transpordiarengu visioonile. Eesti kordas juba oma varasemast seisukohta: ei mingit maanteede maksustamist, infrastruktuuritasud ei tohi kasvada.

Kallase kabineti juht Henrik Hololei ütles Eesti seisukohta kommenteerides, et maksustamine on valdkond, kus Euroopa Komisjonil puudub otsene pädevus. Selles valdkonnas millegi otsustamiseks peab olema liikmesriikide täielik konsensus. Maksulised teed on tema sõnul aga kõige loogilisem võimalus, kuidas rahastada mahukaid infrastruktuuriprojekte, näiteks tee-ehitust.

Teisi riike jätab teede maksustamise idee külmaksTeede maksustamise idee Euroopa transpordivisioonis erutab teisi riike Eestiga võrreldes vähem. Rohkem pööratakse tähelepanu sisepõlemismootoritega autode kaotamisele liiklusest ja kaubaveo suunamisele maanteelt raudteele.

Transpordi valge raamatu üle arutasid Euroopa Liidu transpordiministrid juunis toimunud viimasel kohtumisel.

Vastu võeti ka eesistuja Ungari koostatud ühisseisukoht. Päris ühist arvamust sellest siiski ei leia. Pigem on see kogum riikide erinevatest seisukohtadest ja ettepanekutest.

Hololei väitel on valge raamatu seisukohtadest kõige enam tähelepanu pööratud kahele visioonile: esiteks hinnangule, et aastaks 2050 kaovad linnaliiklusest sisepõlemismootoriga autod; teiseks, et keskpikas perspektiivis peaks valdav osa Euroopa Liidu sisestest üle 300 kilomeetri pikkustest kaubavedudest hakkama toimuma raudteel. Viimane aga sõltub Hololei sõnul suuresti sellest, kuidas suudavad raudtee-ettevõtted muuta oma sektorit ja pakutavat teenust. konkurentsivõimelisemaks.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee