Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kallas: alandada tuleb aktsiisi ja muuta rakseveokimaksu
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas Logistika kuukirjale antud intervjuus, et teede kasutamise maksustamisel tuleb üle vaadata ka teised maksumeetmed ja alandada kütuseaktsiisi ning muuta raskeveokimaksu, et üldine maksukoormus jääks samaks.
Euroopa Komisjon näeb uues transpordipoliitikas ette, et teede korrashoiu ja ehitamise eest hakkakasid maksma teede kasutajad. Kuidas Te teede kasutamise maksustamist näete, kas maksustatakse kõigi teede kasutamine või ainult mingit liiki kiirteed? Euroopa Liit ei hakka kellelegi kohustusi seadma. Kuid investeeringuid teedesse tehakse vähe. Paljud riigid on raskustes. Praegu eksisteerib Euroopas seitse erinevat vinjeti süsteemi, millega kogutakse raha teede kasutamise eest. Lisaks on maksustatud linnadesse sissesõit nagu Stockholmis ja Londonis. Oleme fakti ees, kus iseeneslikult laieneb autoteedelt otseste tasude võtmine.
Samas vaatavad kõik Prantsusmaa poole, kus teede kasutamine on maksustatud. Seal on teed korras ja liiklus sujuv. Paljudele see meeldib.
Eestis ollakse seisukohal, et kütuseaktsiisist peab minema teatud protsent teedeehitusse. Rahandusministrid Euroopas seda peaaegu ei tunnista. Saksamaa ei tahaks kuuldagi, et kütuseaktsiisist peaks minema midagi teedeehitusse.
Kütuseaktsiis hakkab ka kokku kuivama. Kütus on praegu peamiselt õlil põhinev. Nafta hinnatõus seab aga piirid ette, mida ühiskond suudab välja kannatada. Seetõttu hakkab maksutulu aktsiisilt vähenema. Biokütuseid ei maksustata üldse. Maksutulud kütuste pealt kuivavad kokku.
Eestis ollakse väga teede maksustamise vastu. Kuid see läheb paratamatult selles suunas. On olemas elektroonilised süsteemid ja maksu kogumine ei tähenda kuskil tõkkepuu taga seismist.
Mis saab neist maksudest, mida praegu kogutakse kaudselt taristu kasutamise eest ja millest saadavat tulu kasutatakse osaliselt teede ehituseks ja hoolduseks - kütuseaktsiisist ja raskeveokimaksust? Ma rõhutan, et loomulikult ei saa me ühiskonnale mingit maksu juurde lajatada. Seda peab vaatama ühtse paketina. Sellesse paketti kuulub ka aktsiisi alandamine. Muidugi muutub siis ka raskeveokimaksu kogumine. Ma ei toeta üldise maksukoormuse tõstmist. Seega, saame viia sisse maksumuutusi nii, et me üldist maksukoormust ei muuda.
Kas nõue, et maksustatud trassi kõrval peab olema kasutada ka tasuta tee, jääb alles? Tasuta teede nõue jääb alles, kes seda ikka muudab.
Tartusse sõiduks on olemas Piibe maantee, kuid Pärnusse ja Narva alternatiivseid teid ei ole. Eestis jääks väga väheks neid teid, mille kasutamise eest maksu saab koguda? On ikka võimalik sõita ka Pärnusse ja Narva alternatiivseid teid pidi. Kuid näiteks Prantsusmaal keegi eriti neid alternatiivseid teid ei kasuta. Ja seal on teemaks tegelikult väga kõrge. Küsimus on selles, et teenus peab olema parem.
Kuidas suhtute Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) kriitikasse, et Euroopa Komisjon eelistab üheülbaliselt väevõimuga suunata kaubavoogusid ühele veoviisile - raudteetranspordile? Nad (IRU) ei lugenud seda (transpordipoliitikat - toim) läbi. Me ei eelista kedagi. Me tahame, et raudteed ise pakuksid alternatiivi. Kui nad ei suuda seda pakkuda, siis ei saa nad midagi.
Mida raudteevedude korraldajad peaksid pakkuma, et saada kaubavoogusid endale? Punktuaalsust. Eelkõige peab raudteetransport olema samuti täpne. Praegu jääb teenuse kvaliteet raudteel autotranspordist maha.
Aga soovitaTe ju maanteede kasutamist maksustada, mis annaks eelise raudteetranspordile? Raudtee maksab ka ise oma infrastruktuuri kasutamise eest. Kaubavedudes on Euroopas autotranspordi osa 75% ja reisijateveos 80%. Ummikud on autodega. Me peame otsima alternatiive.
Seotud lood
Transpordivolinik Siim Kallase kabineti juht Henrik Hololei ütleb, et teede maksustamise üle otsustamine ei kuulu Euroopa Komisjoni pädevusse, kuid ilma lisarahaallikate leidmiseta jäävad paljud teed tulevikus ehitamata.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Viimased uudised
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele