Flick kaalub oma osaluse müüki airBalticus 130 miljoni euro eest

Üleeile teatas Läti transpordiminister Uldis Augulis, et valitsus on otsustanud osaleda airBalticu päästmises, seades tingimuseks, et välja tuleb vahetada kogu airBalticu juhtkond.

Riik tegi konsultatsioonifirma Prudentiale ülesandeks kahe nädala jooksul selgitada välja võimalused, kuidas saab riik osaleda ettevõtte edasistes arengutes. Prudentia töötab välja kaks stsenaariumit, milles esimese kohaselt osaleb riik airBalticu tegevuses võrdselt ettevõtte suuruselt teise aktsionäri BASiga. Teise stsenaariumi kohaselt aga võtab riik üle otsustamise kõikide ettevõtte protsesside üle, mis puudutavad nii lennufirma juhtimist aga ka igapäevatööd.

Agulise sõnul tuleks asendada lennufirma praegune juhtkond uuega kahe nädala jooksul. Samuti oleks vaja suurendada riigi mõjuvõimu airBalticu otsustusprotsessides, leidis ta.

Kui lennufirma väikeaktsionär ei aktsepteeri neid tingimusi, ei ole riigil võimalik lennufirmat päästa. „Kõik aktsionärid peavad saama aru, et enamusaktsionäril on õigus esitada oma tingimused,“ teatas minister.

airBalticu päästmiseks on vajalik ligikaudu 89 miljoni eurone rahasüst. Nüüd on vaja vaid otsustada, kas riik investeerib sellest summast pool ning kas teine pool saadakse täiendava aktsiaemissiooni abil või kuidagi teisiti. Läti valitsus peab seejuures tegutsema kiiresti, sest sellise summa laenamine võib olla väga kulukaks.

Lennufirma Air Baltic Corporation on loodud 1995. aastal. Firma suurim aktsionär on Läti riik, kellele kuulub 52,6% aktsiatest. airBalticu teine, väikeaktsionär on BAS, mis omakorda kuulub 50% ulatuses airBalticu presidendile Bertolt Flickile.