2010. aastal kasvas Maersk Eesti müügitulu ligikaudu 14% ning see ulatus 8,2 miljoni kroonini, ettevõtte lõpetas aga majandusaasta ligikaudu 0,7 miljoni kroonise kahjumiga.
Laevaliinide Maersk Line ja Safmarine esindaja Eestis keskendus 2010.aastal kahe varasemal aastal veosteturgu tabanud kriisi järgse olukorra parandamisele, kirjutab ettevõtte oma majandusaruandes.
Kui kogu turul valitses pea kahekordne impordi osakaal ekspodimahtude üle, siis Maersk Eesti AS oli selles suhtes oluliselt paremini balanseeritud. Vaatamata jõudsalt kasvanud impordimahule toetas tugev eksport konteinermahtude sisse- ja väljavoolu stabiilsust ning import ületas eksporti 24%-ga. Balanseeritud kaubavoogude tulemus on äärmiselt oluline ettevõtte rentaabluse perspektiivist, kuna aitab vältida liigseid kulutusi mis tulenevad disproportsionaalse kaubavoo tasakaalustamisest või täpsemalt öeldes tühjade konteinerite evakueerimisest.
Kogu aasta lõikes oli kaubamahtude kogumaht stabiilne, suuremate tõusude ja mõõnadeta. Maersk Eesti AS suutis täita 2010. aastaks seatud
Artikkel jätkub pärast reklaami
müügieelarve ning hoida konteinervedude turul Eestis ja Eestit läbival transiidisuunal oma turuosa.
2010.aasta vältel korraldati regulaarselt vähempakkumisi Maersk Eesti AS-le allhanget teostavate maismaa ja veepealse transpordi pakkujate
seas, tänu millele suudeti hoida kulud konkurentsivõimelisel tasemel ning leida uusi koostööpartnereid mõlemas valdkonnas – nii autovedajateseas kui ka liinil Tallinn-Bremerhaven-Tallinn, kus põhivedajat sai vahetatud kolmel korral ning nüüdseks oluliseks allhankijaks sel liinil onsaanud taas Unifeeder.
2010.aastal kasvas Maersk Eesti AS töötajate arv 10-lt 12-le ning hõlmas muutusi nii müügi-, operatiiv- kui ka klienditeeninduse osakonnas.
Maersk Eesi kuulub 100% Taani firmale Maersk A/S, ettevõtte tegemisi juhib ja vastutab eestis juhatuse esimees Margus Indus.

2 fotot
- Allikas: ASi Maersk Eesti aruanded
- Foto: Logistikauudised.ee
Seotud lood
A.P. Moeller- Maersk võib olla ainus konteinervedaja, kes alanevate hindade survel suudab Aasia-Euroopa liinil kasumit teenida, kirjutab Bloomberg.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse