Eilsel Saaremaa Sadama detailplaneeringu avalikul arutelul Tamme sadamas said sõna ka skeptiliselt meelestatud kohalikud elanikud, keda sadama kaubasadamaks muutmise plaan on ärevaks teinud.
Näiteks teevad Vanakubja elanikule Henno Ellermaale tõsist muret planeeritavad kaubakogused, kirjade järgi 100 000–300 000 tonni aastas ehk kuni 820 tonni päevas, vahendas Saarte Hääl. See tähendab omakorda sadu kaubaveokeid, mis läbi küla sõidavad.
Ninase küla elanik Kerli Koovisk, kes on tulevase kaubasadama piirinaaber, ei ole aga rahul sellega, et tema kinnistu juurde ei ole ette nähtud rohelist vööndit. “Ühe piirinaabri elamumaa on eraldatud haljasalaga ja meile tuleb akende taha tootmismaa ja suured tootmishooned,” selgitas Koovisk, kes palus arvestada aruande koostamisel muret, et tootmisala paikneb elamule liiga lähedal.
Saalisolijad avaldasid nördimust ka selle üle, et töökohti lubati luua juba kruiisisadamat ehitades, kuid seda ei tehtud, seega miks peaksid nad nüüd uskuma järjekordset väidet, et inimesed saavad tööd.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
AS Tallinna Sadam tahab muuta Saaremaa sadama reisi- ja kaubasadamaks, kus saaks käidelda 100 000-300 000 tonni puistekaupa aastas.
Faktum & Ariko korraldas Saaremaa Ettevõtjate Liidu tellimusel uuringu, mille järgi Saaremaal tegutsevad keskmisest suuremad ettevõtted peavad kohalikku majanduskeskkonda heaks ning toetavad süvasadama arendamist kaubasadamaks.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.