Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kruiisisadama taassünd põrkus skeptikute vastu
Eilsel Saaremaa Sadama detailplaneeringu avalikul arutelul Tamme sadamas said sõna ka skeptiliselt meelestatud kohalikud elanikud, keda sadama kaubasadamaks muutmise plaan on ärevaks teinud.
Näiteks teevad Vanakubja elanikule Henno Ellermaale tõsist muret planeeritavad kaubakogused, kirjade järgi 100 000–300 000 tonni aastas ehk kuni 820 tonni päevas, vahendas Saarte Hääl. See tähendab omakorda sadu kaubaveokeid, mis läbi küla sõidavad.
Ninase küla elanik Kerli Koovisk, kes on tulevase kaubasadama piirinaaber, ei ole aga rahul sellega, et tema kinnistu juurde ei ole ette nähtud rohelist vööndit. “Ühe piirinaabri elamumaa on eraldatud haljasalaga ja meile tuleb akende taha tootmismaa ja suured tootmishooned,” selgitas Koovisk, kes palus arvestada aruande koostamisel muret, et tootmisala paikneb elamule liiga lähedal.
Saalisolijad avaldasid nördimust ka selle üle, et töökohti lubati luua juba kruiisisadamat ehitades, kuid seda ei tehtud, seega miks peaksid nad nüüd uskuma järjekordset väidet, et inimesed saavad tööd.
Faktum & Ariko korraldas Saaremaa Ettevõtjate Liidu tellimusel uuringu, mille järgi Saaremaal tegutsevad keskmisest suuremad ettevõtted peavad kohalikku majanduskeskkonda heaks ning toetavad süvasadama arendamist kaubasadamaks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.