Saaremaa süvasadam muutub reisi- ja kaubasadamaks

Keskkonnaministeeriumile saadetud sadama strateegilise keskkonnamõju hindamise (KSH) programmi eelnõus seisab, et Tallinna Sadam on koos riigiga investeerinud Saaremaa sadama ja taristute rajamisse märkimisväärse summa. Saaremaa sadam oli esialgu planeeritud vaid kruiisilaevade külastuseks, samas arvestati sadamat planeerides ka ro-ro tüüpi laevade vastuvõtuga – kaile on rajatud lai ja suure kandevõimega ramp.

TTÜ Mersüsteemide Instituudi koostatud KSH programmi eelnõu järgi pole Saaremaa sadama tegevus ainult reisisadamana täitnud majanduslikke eeldusi ning seetõttu on vaja sadama tegevust laiendada ja muuta sadam reisi- ja kaubasadamaks. Saaremaa sadama eelised teiste Saaremaal asuvate sadamate ees on suurem süvis, lähedus laevateele ja aastaringne laevatavus. Sadamal on olemas vajalik taristu kaubasadamana tegutsemiseks, ka on sadama alal piisavalt vaba maad ekspordi- ja imporditerminalidele.

Saaremaa sadama avamine kaubasadamana looks muu hulgas võimalused Saaremaal kuni 250 töökoha tekkeks, kuna kaubasadam muudaks piirkonna investoritele atraktiivseks, võimaldades saarele ehitada näiteks uue saeveski ja puidupelletitehase bioenergiajõujaama, seisab eelnõus.

Tallinna Sadam esitas mullu juunis Mustjala vallavalitsusele Saaremaa sadama, Tamme, sadama tankla, sadama parkla, Ninase ja Valla tee kinnistute lähiümbruse uue detailplaneeringu algatamise taotluse, millega soovis ehitusõiguse määramist, sihtotstarbe muutmist ja uute kruntide moodustamist.