Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestist saab esimene elektrifitseeritud veeteedega riik
Täna, 1. aprillil andis Valitsus Keskkonnaministeeriumile loa sõlmida Jaapani konglomeraadiga Nitsegosebe Corporation riigi kasutamata saastekvootide müügileping kogumahus 0,9 miljonit AAU-d.
Müügist saadav tulu investeeritakse kogu Eesti veeteede elektrifitseerimisse. „Raha suunatakse elektriangerja maimude soetamiseks, et hiljem lasta neid pea kõikidesse Eesti jõgedesse,“ märkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Elektriangerja tekitatud elektrivõimsus on piisav, et ühes veekogus võiks võtta kasutusele elektrimootoril toimiv veesõiduk, näiteks reisipraam või veetramm,“ täpsustas ta.
Kavas on eraldada üks jõeäärne ala laiusega kuni 5 meetrit veekogu keskkohani nn ühistranspordi rajaks, et sellel angerjate tekitatud elektriga varustatud lõigul saaks liikuda transpordivahend. Tööpõhimõte oleks sama, mida kasutatakse monorelsside töös.
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) on röövkala. Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kiloni. Elektriangerjale on iseäralik elektrielund, mille abil ta suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti.
Esimeseks proovijõeks on valitud Vääna jõgi Harjumaal. Kokku ostetakse
45,8 miljonit elektriangerja maimu, millest suurim osa läheb Narva–Peipsi vesikonna jõgedesse.
Keskkonnaministri sõnul aitavad investeeringud säilitada puhast loodust, arendada kaasaegseid energiasäästlikke tehnoloogiaid ja loovad paremaid tingimusi riigi taristu väljaehitamisel.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
1
2
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
6
DSV tänu Schenkeriga ühinemisele globaalselt suurima käibekasvuga logistikafirma
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
DSV tänu Schenkeriga ühinemisele globaalselt suurima käibekasvuga logistikafirma
Turuliidrilt ja riigilt nõutakse miljoneid eurosid
Bolt võttis vahele kahtlase jäämüüja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele