Täna, 1. aprillil andis Valitsus Keskkonnaministeeriumile loa sõlmida Jaapani konglomeraadiga Nitsegosebe Corporation riigi kasutamata saastekvootide müügileping kogumahus 0,9 miljonit AAU-d.
Müügist saadav tulu investeeritakse kogu Eesti veeteede elektrifitseerimisse. „Raha suunatakse elektriangerja maimude soetamiseks, et hiljem lasta neid pea kõikidesse Eesti jõgedesse,“ märkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Elektriangerja tekitatud elektrivõimsus on piisav, et ühes veekogus võiks võtta kasutusele elektrimootoril toimiv veesõiduk, näiteks reisipraam või veetramm,“ täpsustas ta.
Kavas on eraldada üks jõeäärne ala laiusega kuni 5 meetrit veekogu keskkohani nn ühistranspordi rajaks, et sellel angerjate tekitatud elektriga varustatud lõigul saaks liikuda transpordivahend. Tööpõhimõte oleks sama, mida kasutatakse monorelsside töös.
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) on röövkala. Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kiloni. Elektriangerjale on iseäralik elektrielund, mille abil ta suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esimeseks proovijõeks on valitud Vääna jõgi Harjumaal. Kokku ostetakse
45,8 miljonit elektriangerja maimu, millest suurim osa läheb Narva–Peipsi vesikonna jõgedesse.
Keskkonnaministri sõnul aitavad investeeringud säilitada puhast loodust, arendada kaasaegseid energiasäästlikke tehnoloogiaid ja loovad paremaid tingimusi riigi taristu väljaehitamisel.
Seotud lood
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.