Eestist saab esimene elektrifitseeritud veeteedega riik

Täna, 1. aprillil andis Valitsus Keskkonnaministeeriumile loa sõlmida Jaapani konglomeraadiga Nitsegosebe Corporation riigi kasutamata saastekvootide müügileping kogumahus 0,9 miljonit AAU-d.

Müügist saadav tulu investeeritakse kogu Eesti veeteede elektrifitseerimisse. „Raha suunatakse elektriangerja maimude soetamiseks, et hiljem lasta neid pea kõikidesse Eesti jõgedesse,“ märkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Elektriangerja tekitatud elektrivõimsus on piisav, et ühes veekogus võiks võtta kasutusele elektrimootoril toimiv veesõiduk, näiteks reisipraam või veetramm,“ täpsustas ta.

Kavas on eraldada üks jõeäärne ala laiusega kuni 5 meetrit veekogu keskkohani nn ühistranspordi rajaks, et sellel angerjate tekitatud elektriga varustatud lõigul saaks liikuda transpordivahend. Tööpõhimõte oleks sama, mida kasutatakse monorelsside töös.

Elektriangerjas (Electrophorus electricus) on röövkala. Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kiloni. Elektriangerjale on iseäralik elektrielund, mille abil ta suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti.

Esimeseks proovijõeks on valitud Vääna jõgi Harjumaal. Kokku ostetakse

45,8 miljonit elektriangerja maimu, millest suurim osa läheb Narva–Peipsi vesikonna jõgedesse.

Keskkonnaministri sõnul aitavad investeeringud säilitada puhast loodust, arendada kaasaegseid energiasäästlikke tehnoloogiaid ja loovad paremaid tingimusi riigi taristu väljaehitamisel.