Traallaevade sadamatesse investeeritakse lähiaastatel 6,4 miljonit eurot. Millised sadamad riigi ja Euroopa Kalandusfondi toel rahasüsti saavad, selle otsustavad traalpüüdjate ühistud ise.
„Euroopas on levinud praktika, et riik loob püüdjatele sadamate näol infrastruktuuri ning sellest ka meie soov sadamate arengusse panustada,” rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Oleme koos teadlaste ja kaluritega koostanud valiku toetuskõlbulikest sadamatest ning lõpliku otsuse teevad kalurid ise.”
Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai sõnul koostati sadamate valik lähtuvalt sellest, millistes kohtades traallaevad kõige enam kala lossimas käivad. Riik ootab täna, et traalipüüdjate kolm tootjaorganisatsiooni lepiksid omavahel kokku, millised sadamad investeeringu saavad.
„Meie eesmärgiks on, et kolm tootjaorganisatsiooni looksid ühe katusorganisatsiooni, kes hakkaksid opereerima toetust saavaid sadamaid,” rääkis Kevvai. „See tagab, et investeeringud tehakse lähtuvalt ühishuvist ja nendest tõuseks tulu kogu traalisektorile.”
Riigi partneriteks on sadamate arendamisel Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, kelle liikmed püüavad kokku üle 90 protsendi Eesti kilu- ja räimekvoodist.
Toetuse omafinantseeringuks on minimaalselt 20 protsenti ning ühte sadamasse tohib kogusummast kulutada maksimaalselt kolmandiku. Eile põllumajandusministeeriumis toimunu kalandusnõukogus lepiti kokku, et ühistud esitavad oma ühise nimekirja toetust saavatest sadamatest 22. märtsiks.
Seotud lood
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.