Valitsus kiitis heaks nafta ja naftasaaduste käitlemise korra veekogudel

Eelnõu kohaselt kehtestatakse nõuded nii punkerdamise kui ka nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimise toimingute kohta nii merel, Peipsi-Pihkva järvel kui ka Narva jõel, et kindlustada veekeskkonna parem kaitse võimaliku reostuse eest ning vältida nende kestel inimelu ohtu seadmist.

Võrreldes kehtiva korraga on määruse eelnõusse lisatud nõuded, mis tulenevad Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) soovitustest.

„Praegu reguleerib naftasaaduste käitlemist 1996. aastal valitsuse määrusega kinnitatud kord,“ märkis Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Olev Luhtein. „Uue määruse koostamise tingis aga see, et võrreldes 1996. aastaga on nüüdseks maailmas laialdaselt levinud laevade kütusega varustamisel punkerdamine merel ja mahtlastis veetava nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimine merel,“ täpsustas ta.

 Eelnõu kohaselt sätestatakse, et mõlema laeva kaptenid allkirjastavad ühiselt enne punkerdamist vormikohase täidetud kontroll-lehe mõlemale laevale sobivas keeles, st kas eesti või inglise keeles. Samuti kehtestatakse punkrilaeva ja punkrit võtva laeva vahelise sidepidamise kord ja nõuded kasutatavate voolikute ja muu punkerdamistoimingute juurde kuuluva varustuse kohta. Korralduse punkerdamise alustamiseks annab punkrit võtva laeva juhtkonna pädev liige, kes juhib kogu punkerdamist, vastutab selle juhtimise eest ning kellel peab olema pidev ülevaade laeva kõigi tankide täituvusest. Mahtlastis veetava nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimine peab toimuma vastavuses Rahvusvahelise Merenduskoja ja Naftaettevõtete Rahvusvahelise Merefoorumi antud juhisega. Ümberlaadimist tohib alustada alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt ankrus ning see ei ole lubatud jääoludes.