Raskem veok hoiab teed ja raha kokku

Läinud aasta lõpus käis metsatöösturite delegatsioon seoses puiduveokitele taotletava massipiirangu suurendamisega kuni 60 tonnini majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kes metsatöösturite juba taotlust menetleb. Siiani on meie ametnike suhtumine olnud aga umbes selline, et kõige parem oleks, kui meie teede peal üldse keegi millegagi ei sõidaks.

Muuseas – Soomes käivad analoogsed kõnelused, ent seal on jutuks juba 80 tonni suuruse massipiirangu võimaldamine. Rootsis aga katsetatakse juba kuni 90tonnise täismassiga veokeid ja uuritakse nende lubamist üldkasutatavatele teedele.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni kinnitusel näitab sügisel teadlastega koostöös valminud uuring, et massipiirangu suurendamisega kaasneks otsene kulude kokkuhoid metsamaterjali veol, mis ulatuks 240 miljoni kroonini aastas. Uuringus osales Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liit, Eesti Autoettevõtete Liit, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Miljon krooni maksma läinud uuringu teostas Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli konsortsium, 90% ulatuses rahastas seda Riigikantselei, 10% tuli Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidult.

Naaberriikide kogemused ja uuringud on toonud esile asjaolu, et vedude arv on oluline mõjur teede seisukorrale, seetõttu on nii Soomes, Rootsis kui ka Lätis lubatud liigelda raskemate masinatega järgides teljekoormuse piiranguid.

Raskekaaluliste vedude optimeerimine on oluline nii liiklusohutuse, teede seisukorra kui ka ettevõtete konkurentsivõime seisukohast.  Arvestada tuleks ka asjaoluga, et kaasaegsed raskeveokid on konstrueeritud kõiki liiklusohutuse nõudeid järgides. Sõltumata sellest, kas tehase lubatud täismass on 40, 50, 60 või 70 tonni, on sõidukid maanteeliikluses võrdselt ohutud.

Otsmann toob välja neli olulisemat eelist, mida annaks 60 tonnise autorongi kasutamise võimaldamine kehtiva 44 tonni suuruse piiranguga võrreldes. Esiteks kaasneks otsene kulude kokkuhoid metsamaterjali veol 240 miljonit krooni aastas, lisaks kaudsete kulude kokkuhoid ning logistika efektiivsuse ja operatiivsuse paranemine. Kusjuures see mõjutab kogu sektorit, kuna kogu metsamaterjal vajab ühes või teises ahela osas transportimist. Teiseks tähendab see väikesemat keskkonnamõju (sh CO2 emissiooni vähenemine 26 000 tonni võrra).

Kolmandaks paraneb liiklusohutus, sest korraga veetakse rohkem ära, seega on vähem autosid teel. Neljandaks kaasneks meie teedele väiksem mõju, sest summaarne koormussagedus alaneb, sh jääb ära hulk  tühisõitudest.

„Uuring tõi välja veel selle, et positiivne mõju kaasneks ka teistes sektorites, sh puisteainete- (näiteks turvas, samuti killustik jms ehitusmaterjalid) ja vedelike (kütus, piim jms) vedudel,“ selgitab Otsmann.

Ka ASi Barrus juhataja Janar Tammjärve hinnangul võidavad massipiirangu suurendamisest kõik puidutööstuse tarneahela osapooled – nii metsaomanik, saevesi, järeltöötleja kui lõpptarbija, sest efektiivsem vedu tähendab ka madalamat toodangu omahinda.