Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene esirikkur teenis esimese miljoni Eesti abiga
Maailma rikkamaid inimesi, Vene miljardär Oleg Deripaska teenis esimesed miljon dollarit terasetransiidiga, mis käis 1990. aastate alguses äsja taas-iseseisvunud Eesti kaudu.
Deripaska ostis 1990. aastate alguses Venemaalt nn Vene hindadega terast ning müüs seda maailmaturuhindadega, vahendab Bloomberg. Teras läbis äsja taas iseseisvaks saanud Eestit, kuna Venemaa ekspordilubade ja -kvootidega valitses segadus.
"See oli NSVLi-järgne reaalsus," kommenteeris Deripaska. "Paberil oli üks süsteem, reaalsusest töötas täiesti erinev teine. Saatsid lihtsalt kauba Eestisse ja siis Eesti sadama kaudu ükskõik kuhu maailmas."
Deripaska on Valgevene juurtega metalliärimees, kes kontrollib suurt osa Vene metallisektorist. Kuigi ta on üldiselt poliitikat vältinud, arvatakse Tarkinvestor.ee andmeil Deripaska olevat üks kõige tugevamini president Putiniga seotud oligarhe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Deripaska pani praegusele rikkusele aluse 1990ndate algul, mil ta ise oli veel 23aastane tudeng, kuid Nõukogude Venemaa varises kokku ja uus võim oli veel nõrk. Deripaska on Ameerika Ühendriikides uurimise all rahapesus ja sidemete pärast Vene maffiaga. Tema vastu on huvi tundnud ka Briti politsei.
Ajaleht Financial Times kirjutas möödunud nädalal, et kriisi ajal vähenes Venemaal miljardäride arv kõige drastilisemalt – 2008. aasta lõpul oli neid järel vaid 49. Peamiselt oli selle põhjuseks väga ulatuslik aktsiate kasutamine laenu tagatisena, mis kahjumeid järsult suurendasid kui börsid langesid. Eriti tõsised probleemid olid kriisi kõige keerulisematel aegadel Oleg Deripaskal.
Mees kasvatas 2009. aasta lõpust FT andmeil oma varandust 38% võrra. Majanduslehe andmeil jõudis ta Venemaa rikkurite pingereas 19 mld dollariga tänavu neljandale kohale.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.