Kilomeetri läbimiseks linnaliikluses tuleb juhil teha keskmiselt 36 otsust, vahendab värske ajakiri Director. Kui inimene elaks 300aastaseks, siis tõenäosusteooria järgi oleks tal vähe lootust surra vanadussurma - enne satub ta liiklusõnnetusse.
Liikluses agressiivne käitumine sõltub inimese temperamenditüübist, parim juht on tema sõnul sangviinik, kes vajutab mõistlikult gaasi ja pidurit ning lülitub kiiresti ühelt olukorrast teisele. Koleerik sõidab ka hästi, aga kipub vahel piduri ära unustama. Flegmaatikud ja melanhoolikud aga peavad roolis olema tähelepanelikud, sest neil kipub reageerimine aeglasem olema.
"Mulle meeldib hollandlase Kohlbergi teooria, mis räägib intellektuaalse ja moraalse taseme ning autojuhtimise seostest. Politseile annavad kõige rohkem tööd, kes ei ole eriti haritud ja kelle moraal on madal. Sellised täidavad eeskirju vaid hirmust politseile vahele jääda," kommenteeris Pirita.
Maanteeameti koostatud ülevaate kohaselt juhtus 2010. aastal Eestis 1339 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mis on 167 võrra vähem kui aasta varem. Liiklussurmade arv vähenes aastaga 22 ning vigastatute arv 222 võrra. Ameti hinnangul muutusid liiklejad mullu hoolivamaks ja täiskasvanumaks.