Suure rekka juht on liikluses ohutum kui akadeemik. "See on ka arusaadav, akadeemikul on tuhat mõtet korraga peas ning tähelepanu hajub," leiab legendaarne liikluskooli juht Johannes Pirita.
Kilomeetri läbimiseks linnaliikluses tuleb juhil teha keskmiselt 36 otsust, vahendab värske ajakiri Director. Kui inimene elaks 300aastaseks, siis tõenäosusteooria järgi oleks tal vähe lootust surra vanadussurma - enne satub ta liiklusõnnetusse.
Liikluses agressiivne käitumine sõltub inimese temperamenditüübist, parim juht on tema sõnul sangviinik, kes vajutab mõistlikult gaasi ja pidurit ning lülitub kiiresti ühelt olukorrast teisele. Koleerik sõidab ka hästi, aga kipub vahel piduri ära unustama. Flegmaatikud ja melanhoolikud aga peavad roolis olema tähelepanelikud, sest neil kipub reageerimine aeglasem olema.
"Mulle meeldib hollandlase Kohlbergi teooria, mis räägib intellektuaalse ja moraalse taseme ning autojuhtimise seostest. Politseile annavad kõige rohkem tööd, kes ei ole eriti haritud ja kelle moraal on madal. Sellised täidavad eeskirju vaid hirmust politseile vahele jääda," kommenteeris Pirita.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maanteeameti koostatud ülevaate kohaselt juhtus 2010. aastal Eestis 1339 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mis on 167 võrra vähem kui aasta varem. Liiklussurmade arv vähenes aastaga 22 ning vigastatute arv 222 võrra. Ameti hinnangul muutusid liiklejad mullu hoolivamaks ja täiskasvanumaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse