Vaidlused ja äriprojektide takerdumine on põhjuseks, miks Anatoli Kanajevi varadest üle 80 protsendi ehk 25 miljonit eurot (ligi 400 miljonit krooni) on viimastel aastatel seisnud pangakontol.
"Kõige tähtsam eesmärk on Muuga sadamas asuva konteinerterminali arendamine. Juba viimase viie aasta jooksul on meil Tallinna Sadamaga diskussioon selle üle, meie soovime maad juurde saada, et suurendada terminali võimsust, aga Tallinna Sadam ajab mingit oma poliitikat. Nende arvates ei ole Transiidikeskus see partner, kes peaks arenema ja investeerima," räägib Kanajev.
Kui leping õnnestuks sõlmida, siis oleks kohe esimesel aastal vaja Transiidikeskusel investeerida 150 miljonit krooni. Seetõttu pole Kanajev oma vara ka kuhugi mujale investeerinud, vaid hoiab seda kontol kavandatava investeeringu tarbeks.
Teine projekt on kavandatud Tallinnas aadressile Pirita tee 32 ja 50, Orlovi lossi kõrvale. Sinna kavatseb Kanajev rajada meditsiinikeskuse ehk medical SPA. "Näiteks ema läheb diagnostikasse, isa saab lapsega samal ajal veekeskuses mõnuleda. Sinna tuleb ka 200-kohaline hotell. Töökohti tuleb vähemalt 250-300," kirjeldab Kanajev oma äriplaani, mille teostamist on hakanud takistama naabruses asuvate villade omanikud, kellele mõte naabrusesse kerkivast tervisekeskusest ja hotellist ei meeldi.
Kolmas suurem projekt, mille tarbeks ta raha pangakontol hoiab, on külmhooneterminal, mida ta rendib praegu Tallinna Sadamalt. Seda terminali soovib Kanajev sadamalt ära osta.
"Mina olen valmis investeerima, mul on nii linna kui riigi jaoks head projektid, kuid miskipärast need rahad ei meeldi. Raha on, soov on, võimalused on, ideed on, kuid millegipärast ei võeta neid positiivselt vastu. Ma ei tea, miks. Ma loodan, et need on ainult ajutised raskused," räägib Kanajev.
Äripäev avaldas täna edetabeli ettevõtjatest, kelle firmade kontol oli 2009. aasta lõpu seisuga enim likviidset vara ehk raha ja/või lühiajalisi finantsinvesteeringuid.
 

Seotud lood

Uudised
  • 31.01.11, 11:30
Transiidikeskus toob miljoniga Vene külmkauba transiidi Eestisse tagasi
Möödunud nädalal otsustas Transiidikeskuse ASi nõukogu investeerida tütarettevõtte AS Refetra külmkambrite rekonstrueerimise esimesse etappi ca miljon eurot, millega peaks lahti sulatama külmkauba transiidi läbi Eesti.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 12:12
Robot, mis eile näis hirmkallis, võib aidata juba täna raha säästa
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele