Autor: Jaana Pikalev • 1. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti regionaallennujaamadesse on viimastel aastatel investeeritud üle 350 miljoni krooni, kuid õhusild kohalike lennujaamadega on tänini lünklik ja sõltub suuresti ilmaoludest. Kuressaare lennujaama kaudu lendab  tänavu üle 20 000 reisija, mis teeb sellest Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmanda õhuvaksali, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla kinnitas, et Kuressaare lennujaam on nüüd igati Põhjamaade tasemel.  

Lähema kuu aja jooksul peaks ametlikult käiku minema ka enam kui 12 miljonit krooni maksma läinud ILS -i süsteem, mis annab lennukitele võimaluse maanduda ka kehvemate ilmadega. Süsteem on küll juba töökorras, aga peaks saama sertifitseeritud alles lähema kuu jooksul lennuameti poolt. Lennuraja otsast annavad need antennid välja signaali, mis lennuki kabiinis jõuavad nendele näidikutele.

"Me oleme saanud Kuressaare ILS-i märkustega, et ei ole ideaalvariant. Raja otsas minu selja taga on väike metsatukk ja metallaed. Meie töövõtja praegu selgitab, milles on põhjus," rääkis Taimla.

Kuigi Kuressaare lennujaamas saab nüüd maanduda ja õhku tõusta enamik keskmaalendudeks mõeldud lennukimarke, pole praegu veel neid siia tulemas.