Paul: püüame Eestit läbivat kaubamahtu kasvatada

Eestis on otsitud võimalust ESN-iga liitumiseks juba alates 2003. aastast. Seni pole leidunud nii riigi kui ettevõtjate poolset toetust omavat neutraalset organisatsiooni, kes Eestit ESN-is esindaks. Käesoleval aastal tegevust alustanud Logistikaklaster viib seega lõpuks täide seitsme aasta eest sündinud plaani.ESN on Euroopa ja Euroopat ümbritsevate merede ääres asetsevate riikide koostöövõrgustik, mille tegevused seonduvad intermodaalse transpordi ja lähimereveondusega. Eesti liitumise peamiseks põhjuseks on vajadus olla Euroopa transpordikoridoride kaardil ja ESN-i otsingumootoris. Kui meid seal pole, võib jääda ebasoovitav mulje, et meid kas pole üldse olemas, või siis ei huvitu Eesti merendusest ja merevedudest. Tegelikkuses on Eestil mitmeid konkurentsieeliseid, millest me muuhulgas ESN-i kaudu potentsiaalseid sihtrühmasid teavitada saame. Logistikaklastri üheks olulisimaks eesmärgiks on justnimelt Eesti asukohaeeliste ja meie ettevõtete poolt pakutavate logistikateenuste kõrge taseme ulatuslik tutvustamine potentsiaalsetele klientidele. Nende tegevuste eesmärgiks omakorda on Eestit läbivate kaubamahtude kasv, mis omakorda tähendab uusi töökohti ja täiendavaid tulusid. Seega kokkuvõtvalt näeme ESN-i liikmelisusest tulenevat otsest logistikateenuste ekspordimahtude kasvu. Kuidas ja millisena näete koostööd selle organisatsiooniga?

Koostöö väljendub eelkõige aktiivsest infovahetuses ESN-i liikmesriikide ettevõtjate vahel. See info puudutab reaalseid kaubavooge ning kliente. Turunduslikus mõttes on tegemist väga olulise võrgustikuga. Lisaks pakub ESN head tuge lobby- ja survegrupina neis küsimustes, mida tuleb lahendada Brüsseli tasandil ja eeldavad võimalikult laia kõlapinda. Oluliseks koostöövormiks on osalemine ESN-i rahvusvahelistes projektides, mida finantseeritakse Euroopa Liidu erinevate struktuurifondide vahenditest. Milline on tänane Eesti maantee ja merevedude tasakaal? Kuidas Eestis seda propageerida, et kaubad liiguksid pigem merel kui maanteel?

Erinevalt maanteeliikluse ülekoormuse all ägavast kontinentaaleuroopast on Eesti tänane olukord vastupidine. Suurimad mahud liiguvad meil just merel ja raudteel. Seega enamuse Euroopa riikide jaoks kriitilise tähendusega modaalse nihke saavutamine ei ole Eestile ESN-i töös osalemise peamiseks prioriteediks. Küll soovime aidata Eesti eksportööridel kasvatada oma konkurentsivõimet nendel Euroopa turgudel, kuhu tarnimisel on meretransport autovedudest otstarbekam. Lähimerevedude kasuks räägivad sadamate läheduses (kuni 300 km) asuvate sihtpunktide korral tarnekindlus, kiirus, soodsam hind ja eelkõige sõltumatus autotranspordi turu volatiilsusest. Sealjuures tuleb silmas pidada, et ka enamus mere- ja raudteevedudest saavad siiski alguse autoveost, kuna otse raudteejaamas või sadamakail tegutsevad vaid üksikud ettevõtted. Seega ei ole ESN-i eesmärgiks sugugi mitte autovedude asendamine, vaid erinevate veoviiside vahelise optimaalse tasakaalu saavutamine.  Kuidas näete ette, et Eestis saaks kaubamahte rohkem raudteele suunata?

Kaubamahtude raudteedele suunamine on Eestis väga oluline eelkõige kasvavaid konteinervedude transiidimahte silmas pidades. Aastas näiteks miljoni konteineri läbivedu autodega pole lihtsalt mõeldav.