Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuhapilv näppas Lennuliiklusteeninduse tulusid
Võrreldes eelmise aasta I poolega, teenis Lennuliikluseteeninduse AS äritulusid selle aasta I poolel üle paari protsendi vähem - süüdlaseks tuhapilv, ilmneb ettevõtte teatest.
Lennuliiklusteeninduse AS 2010. aasta esimesel poolaastal ärituludena 101 miljonit krooni, mis on 2,4% vähem, kui eelmisel aastal samal ajal. Islandil aprillis pursanud vulkaanituha tõttu jäi ettevõttel arvestuslikult teenimata tulusid 4 miljoni krooni ulatuses. Puhaskasumiks kujunes 8,7 miljonit krooni ning ettevõtte rahavood äritegevusest on positiivsed 32 miljoni krooni ulatuses, omakapitali tootluseks kujunes 9% (p.a.).
2010. aasta esimesel poolel läbis Tallinna lennuinfopiirkonda 76 212 lendu, mis on 1,0% rohkem kui 2009. aasta sama perioodil. Lennuliiklus Euroopas kahanes samal ajal 1% võrra.
Lennuliiklusteeninduse AS alustas aeronavigatsiooniteenuse osutamist Tartu lennuväljal alates 5. aprillist, võttes selle funktsiooni täitmise üle ASilt Tallinna Lennujaam. Eesti õhuruumis ja Tallinna lennujuhtimispiirkonnas osutatavate lennujuhtimisteenuste koondamine ühe teenuseosutaja kätte loob eeldused regionaallennujaamades osutatava lennujuhtimisteenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse täiustamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lennuohutuse jätkuva parendamise nimel tegi ettevõte esimesel poolaastal investeeringuid seadmetesse ja süsteemidesse 34 miljoni krooni ulatuses ning värbas tööle 9 uut töötajat.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.