Eestis ja Euroopa Liidus piirdub vedaja vastutus veose eest kindla summaga, ülejäänu jääb kliendi kindlustada. Vääramatu õnnetus vabastab vedaja üldse vastutusest.
„Ükskõik, mis kaupa veetakse, vastuta vedaja selle eest iga kilo kohta 8,3 SDRi ulatuses. See on piiratud vastutus, kuna vedaja ei tea, mis seal kastis sees on,“ selgitas DSV Transport juhataja Jaan Lepp vedaja vastutuse ulatust kauba osas.
Kui kauba väärtus on suurem kui vedaja piiratud vastutus, mis on 8,33 SDRi iga kauba kilogrammi kohta, siis tasub kliendil sõlmida ülejäänud kauba väärtuse osas kindlustus.
Siiski on Lepa tõdemusel Eesti ärikultuuris üsna haruldane, kui lastakse oma väärtkaubale teha lisakindlustus. „Eestis on täiendav kauba kindlustus erand. Soomes ja Rootsis on vastupidi,“ lisas ta. „Elu näitab, et niikaua, kui midagi ei juhtu, siis kaupa ei kindlustata,“ tunnistas ACE Logistics Group ASi tegevjuht Andres Matkur Eesti klientide riskimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehk jõutakse põhjanaabrite laadse arusaamiseni siis läbi kaotusavalude.
Kuidas ja millisel moel veetava kauba eest vastutust vedajaga jagada ja mida tähele panna, selle kohta loe tänase Äripäeva paberväljaande logistikarubriigist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
DSV Transport juhataja Jaan Lepp tõdes, et eilse Kükita veokite avarii kaubakahjude menetlemisel võib mõni klient hüvitisest ilma jääda.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.