Mais ekspordi- ja impordihinnad tõusevad nafta toel veel

Võrreldes märtsiga, kasvasid aprillis kütuse sisseveohinnad ligi kümnendiku, võrreldes aastatagusega ligi poole võrra. See on kannustanud ekspordi- ja impordihindu tõusule, millele on mais oodata jätku, ilmneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarist.

Aprillis oli ekspordihindade aastane kasvutempo peaaegu kaks korda kiirem kui eelneval kuul, ulatudes 5,1%ni. Kuises võrdluses tõusid hinnad keskmiselt 1,2% võrra.

Ekspordihindade kasvu olulist kiirenemist mõjutas enim hindade tõus metallitootmises, mille osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Impordihindade aastane kasvutempo on kiirenenud märgatavalt aasta algusest peale ja aprillis olid hinnad juba 9,7% kõrgemad kui aasta varem. Eelmise kuuga võrreldes tõusid impordihinnad keskmiselt 2,5%. Impordihindade arengut suunab eelkõige nafta maailmaturuhinna muutus, mille mõju ulatub peale kütuste ka töötleva tööstuse harudesse.

Metallitootmises tõusid aprillis ekspordihinnad rohkem kui kolmandiku võrra, osaliselt oli selle taga aastatagune 25%line hinnalangus. Samas on maailmaturul metallide hinnad taas tõusma hakanud. Nafta maailmaturu hinnatõus mõjutab hindade arengut kummi- ja plastitööstuses, kus ekspordihinnad olid aastases võrdluses 7% kõrgemad. 3–4% piires tõusid aastaga väljaveohinnad toiduaine- ja mööblitööstuses. Teistes tootmisüksustes jäid hinnatõusud väikeseks. Suurim hindade langus oli rõivatootmises (-5%).

Naftassaaduste impordihindade aastane kasvutempo aeglustus aprillis, kuid hinnad olid ikkagi veel poole kõrgemad kui aasta varem, tulenevalt jätkuvalt madalast võrdlusbaasist. Märtsiga võrreldes tõusid kütuste sisseveohinnad 8%. Ligikaudu kümnendiku võrra tõusid aastaga keemiatoodete ja metallide impordihinnad. Puidu sisseveohind on tõusnud ligi viiendiku ulatuses, kuid tema osakaal keskmise hinna kujunemisel ei ole suur.

Mais mõjutab väliskaubanduse hindade arengut jätkuvalt kõrge nafta maailmaturuhind, kuid ka metallide hinnatõus maailmaturul ning nende mõju teistesse tööstusharudesse. Maailmamajanduse edasine kosumine annab Eesti eksportööridele võimaluse tõsta ekspordihindu.

Tootmissisendite kallinemise ning nõudluse taastumise tulemusena on viimastel kuudel tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusnud peaaegu kõikjal Euroopas.

Aasta algusega võrreldes on maailmaturul ülespoole liikunud metallide, kütuse ja mitmete toiduainete hinnad, selle mõju on võimendanud euro nõrgenemine.

Ka Eestis on tööstussektori tooted kallinenud. Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,9%, aastane hinnatõus ulatus 2,6%ni.

Kuuga tõusid hinnad kõige enam metalltoodete tootmises (2,3%). Aastaga on hinnad kerkinud üle 6%, mis on hinnataseme viinud taas 2009. aasta alguse tasemele. Metallide hinnad on tõusnud oluliselt rohkem, kuid kuna muude tootmissisendite kulud ei ole suurenenud samal määral või on isegi vähenenud, siis ei kandu tooraine hinnatõus üks-üheselt toodangu lõpphinda. Samuti toimus keskmisest kiirem hinnatõus puidutööstuses ja piimatööstuses, kus hinnad kasvasid aastaga 4,9%. Mõlemas sektoris on hindu üles surunud kallinenud tooraine ning paranenud ekspordivõimalused.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate seas on hinnatõusu ootused sel aastal pidevalt kasvanud. Üle kahe aasta oli aprillis taas hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid rohkem kui neid, kes ootasid lähikuudel hindade alanemist. Survet hinnatõusuks täheldati enamikes tööstusharudes, vaid mõnes valdkonnas (näiteks rõivatööstus, masinatööstus, ehitusmaterjalide tootmine) oli ka vastupidiseid näiteid.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1450646
Brasiilia reaal BRL 4,21 -0.4309018
Bulgaaria leev BGN 1,95 0.0051156
Filipiinide peeso PHP 58,95 -0.4223187
Hiina jüaan CNY 7,64 -0.1320192
Hongkongi dollar HKD 8,86 -0.1115606
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0283321
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.3008291
India ruupia INR 80,63 -0.091692
Indoneesia ruupia IDR 15921,15 -0.1804397
Islandi kroon ISK 135,57 -0.0810731
Jaapani jeen JPY 124,97 -0.0799552
Kanada dollar CAD 1,50 0.0333979
LAV rand ZAR 15,99 0.2243867
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,65 0.0306541
Malaysia ringgit MYR 4,61 -0.1970934
Mehhiko peeso MXN 21,69 -0.3015413
Norra kroon NOK 9,74 0.0339032
Poola slott PLN 4,33 0.1155375
Rootsi kroon SEK 10,58 1.1402519
Rumeenia leu RON 4,74 0.0611569
Singapuri dollar SGD 1,53 -0.1369149
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.3429355
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0968822
Taani kroon DKK 7,46 0.0040216
Tai baht THB 35,23 -0.1558913
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.0194469
Türgi liir TRY 5,99 -0.060053
Ukraina grivna UAH 30,67 0.1953559
Ungari forint HUF 317,96 0.100743
USA dollar USD 1,13 -0.114973
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.1393264
Valgevene rubla BYN 2,43 -0.1477105
Vene rubla RUB 74,79 -0.0748175

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019