Logistikahariduse osas tunnustas minister Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli, et mõlemad on teinud üksjagu magistriprogrammi arendamiseks. "Me tõesti usume, et transpordil ja transiidil on tähtis koht Eesti majanduse arendamisel ja see peakski paremini välja paistma meie haridussüsteemis," teatas Parts.
Konverentsi üks kohustuslik number on Venemaa. Ministri sõnul on üldine suhete kliima peale 2007. aasta konflikti normaliseerumas. "Eesti huvides on alati olnud Venemaaga heanaaberlikud suhted olulised. Seda ringi peame jätkama," kõlas Partsi sõnum.
Selle näitlikustamiseks tõi ta esile mõned konkreetsed asjad, mis transpordi ja transiidi osas on toimunud.
"Oleme taastanud Eesti-Vene transpordikomisjoni töö; kui palju sellest kasu on, see on iseküsimus. Tavaliselt komisjonid on vägagi töövõimelised, aga ühtteist saab arutada. Kuid ega transpordikomisjon ukse taha kaupa ei too, ütlen ettevõtlussektorile," rõhutas minister.
Väga õnnestunuks pidas Parts veebruaris toimund raudteekonverentsi "Partnerlus 1520". See lõi võimaluse paljudeks tulevikuprojektideks just ettevõtte tasandil. Võimaluste suurendamise küsimus on päevakorras Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimistel 31. mail ja 1. juunil. "Peame endale aru andma, et meie võimalused on suuremad, kui transpordikoridor toimib läbipaistvalt ja poliitilisel sekkumisel."
Euroopa Liidu rahulolematus selles küsimuses annab tulemusi, samuti kasvab ka Eesti huvi." Läbi Venemaa minevad transporditariifid pole mõistlikud. Venemaa raudteele toob see kahjumeid. Loodan, et see laheneb, näiteks VTO-s on see läbirääkimistel," lootis ta tulevikult paremat.
"Minu jaoks on transpordi ja transiidi valdkonnas koostöö olnud huvipakkuv. Aga see vajab vastastikku koostööd , töötame selle nimel, et luua võimalusi ettevõtetele. Mitte midagi magavale kassile hiir suhu ei tule ja turtsuvale logistikule ammugi mitte," lisas Parts arutlevalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.