Lennujaamamaksud reisija kaelalt ära

Kuna liikmesriigid ei ole nõus katma julgestustasusid, siis on oodata teist lugemist.

Saadikud tahavad liikmesriikide valitsustele panna kohustuse kanda selliste meetmetega seotud kulud, mis on rangemad kui ELi ühised standardid.

Liikmesriigid saaksid jätkuvalt vabalt otsustada olemasolevate ELi eeskirjadega kaetud meetmete kulude (metalli-ja lõhkeainete detektorid, narkokoerad, käsitsi läbivaatus, vedelike skannerid) jagamise osas. Samas peaksid liikmesriigid ise katma näiteks kehaskannerite kasutamise kulud, kuna kehaskannerid ei ole veel ELi lennundusjulgestuse meetodite nimekirjas.

Mitmed ELi valitsused on julgestustasude riiklikku rahastamist taotleva direktiivi vastu, kuna liikmesriikidel on praegu õigus kohaldada omaenda eeskirju. Hetkel kannavad lennujaama võimud enamikel juhtudel julgestustasude kulud edasi lennuettevõtjatele, kes omakorda edastavad need reisijatele.

Julgestustasud ei tohi ületada kulusid

Vastavalt 2008. aasta määrusele tuleb lennureisijatele ära näidata, kui suure osa pileti hinnast moodustavad julgestustasud. Määruse kohaselt tohib julgestustasusid kasutada vaid julgestusega seotud kulude katmiseks. Saadikud lisavad nüüd, et sisse nõutavad julgestustasud ei tohi ületada julgestusmeetmetega seotud kulusid.

Parlamendiliikmed ütlevad ka, et julgestustasude arvutamisel tuleb aluseks võtta objektiivsed kriteeriumid, nt reisijate arv või õhusõidukite maksimaalne stardimass. Lisaks ei tohi

arvesse võtta kulusid, mida tehakse seoses liikmesriikide üldisemate julgeoleku tagamise ülesannetega, näiteks üldise korrakaitsega, luureteabe kogumisega ja riikliku julgeolekuga.

Resolutsiooni poolt hääletas 613, vastu 7 ja erapooletuks jäi 16 saadikut. Kuna esimese lugemise kokkulepet ei saavutatud, tuleb eelnõu tõenäoliselt teisele lugemisele.