Eurotoetuste esirinnas veondus

Selle aasta esimeses kvartalis on välistoetuse saajatele on välja makstud 2,4 miljardit krooni ehk ca 500 miljonit krooni ehk 26,3% enam kui möödunud aasta samal ajal. Valdkonniti on hästi rakendunud tööturumeetmed töötute olukorra leevendamiseks ning ettevõtluse toetamiseks suunatud meetmed.

Esimeses kvartalis sai Eesti ka Euroopa Komisjoni heakskiidu neljale suurprojektile – elektrirongide ja reostustõrjelaeva soetamisele, Põhja-Eesti Regionaalhaigla renoveerimisele ning Väo-Maardu teelõigu ehitamisele.

Näiteks Elektrirongide ostu alla läks euroraha 1,06 miljardit krooni. Riik lisas omalt poolt 0,19 miljardit krooni ehk kokku läks kogu projekt maksma 1,25 miljardit krooni. 

Euroopa Komisjonile on esitatud 10 suurprojekti kogu perioodiks planeeritud 12st, praeguseks on heakskiidu saanud kuus projekti. 

 Kogu käimasolevaks toetusperioodiks (2007-2013) eraldatud 65,8 miljardist struktuuri- ja maaelutoetuste kroonist on rahastusotsustega kaetud 59 protsenti ning toetuse saajatele välja makstud 17 protsenti. Enim on kasvanud struktuuritoetuste väljamaksed – eelmise aasta esimese kvartali 350 miljonilt kroonilt sel aastal 1,2 miljardi kroonini.   Struktuuritoetuste kasutamisel on Eesti teiste Euroopa riikidega võrreldes jätkuvalt esirinnas. Eesti väljamaksed on 13,9 protsenti, mida edestab vaid Iirimaa 18,1 protsendiga. Meile järgnevad Läti 12,9 protsendi ja Belgia 11,8 protsendiga.