Transiidifirmad eitavad trendi muutust kaubamahtudes

Tallinna Sadama kaubamahud on olnud aasta esimese kolme kuuga suuremad 11,7%, Eesti Raudtee infrastruktuuril on veetud aga kaupa 16,4% rohkem.

Tallinna Sadamas algas üksikute kaubaliikide kasv aastases võrdluses juba 2008. aasta augustis, kui pöördus tõusule vedelkaup. Järk-järgult on vedelkaubale pooleteise aasta jooksul järgnenud enamik teise kaubaliike, viimasel kuul ärkas ellu ka viljavedu läbi Tallinna Sadama. Nii jääbki aasta varasematele tasemetele igakuiselt alla veel vaid metallivedu.

Viimasel kahel kuul ei suuda varasema aasta tasemeid enam ületada ka vedelkaup. Ometigi ei soostu Tallinna Sadam vaatama ümber oma konservatiivset prognoosi, mis näeb ette, et sadamas käideldakse tänavu 3 miljonit tonni kaupu vähem kui möödunud aastal. „Me ei tea täpselt, kuidas võib turg reageerida näiteks naabersadama võimaliku masuuditerminali avamisele,“ vihjatakse Tallinna Sadamast Venemaa Ust-Luga sadama plaanidele.

Ka teine suur infrastruktuuriettevõte, Eesti Raudtee, elab Ust-Luga kartuses. Kuigi raudteel on veetud esimeses kvartalis 16,4% rohkem kaupa kui eelmine aasta, keeldub Eesti Raudtee läbi vaatamast kaubamahu prognoosi, mis ütleb, et tänavu veetakse raudteel üle 2 miljoni tonni kaupa vähem kui möödunud aastal.

„Lõpliku trendi kaubamahtudele annab sel aastal ikkagi Ust-Luga sadama käiku laskmine. Külma ilma tõttu Eesti kaudu liikunud masuut ei ole trend edasiseks,“ ütleb Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.

Erakordseks peab Glase ka aastaalguse põlevkivivedu raudteel. Tema kinnitusel oli see seotud külmade ilmadega ja praeguseks on põlevkivivedu juba vähenemas.

Lisaks Tallinna Sadamale on kaubamahud tõusus ka teistes Eesti sadamates. Sillamäe Sadama I kvartali tulemus oli 755 000 tonni, mis on 2,5% enam kui möödunud aastal. Sadamas aga ollakse jällegi pessimistlikud.

Turundusdirektor Andrei Birov nendib, et aasta esimesed kaks-kolm kuud on alati olnud meie sadamatele soodsamad, sest paljud Vene sadamad on jääs, meil aga jäävabad. Samas on probleemid transiidisektoris endised: Venemaa raudteeplaanid Eesti suunal, kõrgemad raudteetariifid, autotreilerite piiriületus Narvas. „Hea, kui saab 10% juurde, aga praegu ei julge siiski nii optimistlik olla,“ nendib Birov aastast kaubamahu kasvu prognoosi vaagides.

Ainsana julgeb aasta alguse kasvu põhjal optimistlikku tulevikku loota Paldiski Põhjasadam. Sadamas kasvas I kvartalis konteinerite käitlemine 10%, ro-ro kaup 20% ja üldkaup 100%. „Loodame, et viimase kaubagrupi kasv jätkub ka ülejäänud aastal,“ ütleb sadama nõukogu liige Aleksei Murisep.

Pikemat ülevaadet kaubamatu muutustest Eesti transpordikoridorides loe Äripäeva aprilli infolehest Transport ja Logistika.